kolmapäev, 25. august 2010

Uss ja seen

Avasiasin suvilas muru seest seene. Mitte et ma nüüd seda sööks, ei. Isegi muruniiduk jättis ta kenasti alles. Las kasvab seal.
Kunagi ammu oli sama koha peal martsipani õunapuu. Suur. Peale mitmeid sügis/suvetorme andis ta lõpuks alla. Oli küll lausa trossidega kokku tõmmatud. Mingi 5-6 aastat tagasi siis kukkus ümber. Eks need puud ole juba vanad ka.
Ma tegelikult ei tea, palju on õunapuu vanus. Maal oli meil (mu isakodus) oli suur õunaaed. Miski üle 60 õunapuu. Igatahes lapsena kartsin ma lausa aia tagumisse otsa minna. Minuarust oli see liiga suur aed. Viimati, kui seal käisin - oi see on väga ammu tagasi. olid küll puud, sammaldunud, aga alles. Ei kandnud suurt midagi. Nüüd kahjuks pole seal ammu-ammu käinud, miski 8-9 aatat kindlasti. Talumaja on arvatavasti lagunenud. Üle 40 aasta pole seal ka keegi elanud.
Seen, siis selline, mis selle mõttelennu käivitas.

Ja kui on uss, siis peab ju olema seen.

Seega ikka, et kui on seen siis ka uss. Seekord uss toekas. Ikka seene kohta väga pirakas.
Nägin taolist ussi Pärnu Hansapäevadel, seal letis, kus Laima tegeles.

Niit on helelilla ja kahekordne Sissy. Ühekordselt tundus liiga ludra
Helmed ka pigem tumeroosad, lillaka jumega, aga pildil ikka teist tooni. See lipsuke sai valitud helmeste tooni, aga siis kujutage ette, et ei ole nii helepunane uss.

Kinnitus on ühel küljel.
Ja nöörist ülejäänud sabad on viimaste puumummudega ära lõpetatud.

Teine puu-uss juba niidil :P

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar