Kolmapäev, 26. juuni 2013

Kuus

Kui eelmises postituses oli veel üks pinal, siis nüüd neid lausa kuus tk.
Leidsin, et igale kotikesele eraldi valmis lukk osta oleks liiga laristamine, vanu polnud ka.
seega tellisin meetrilukud ja lukukelgud Avely. eu poekesest.

Esmalt tegin valmis kotikestad (nahad) kuna lukke veel polnud, siis .. saigi neid nii palju.

Tegelikult ei ole ma veel rahul. On mida uuesti teha ja teisiti teha. Ega mu õmblemisoskused pole ka päris head.

Täpilised. Õrnalt sametise pealispinnaga

 Maatõugu rahulikud. Lisandina siin puumummud linase nööriga.
 Ja erksad, metsikud. Natuke pisemad , kui teised.
Tundub, et pisemad on mugavamad.










Ja siis kogu seekordne kamp koos.


Neljapäev, 20. juuni 2013

Pinal.

Natuke õmblemisest.
Juba ammu panin endale mõttesse, et teen sellise koti/pinali. Juhendilink juba mitu aega kindlas kohas. Õpetus Sillulullu blogist.

Täna siis oli see päev. Tegelikult juba eile, sest käisin Lipilapi Äris vajalike pisividinatega (lukk) end täiendamas.

Riie on juba umbes aasta või enam tagasi ostetud Tartu Abakanist.
Tegelikult oranzikam, nagu pinali piltidel.

 Ta polegi nii suur, kui pilt näitab.
 Pikkust 20,5 cm
ja küljed umbes 7x7 cm
 Kogu aeg nmõtlesin, et peaks oma tehtud vead (miks neid tuleb, ei tea) kirja panema, aga kas siis panin... EI
Isegi riide suurust ei kirjutanud üles.....
Tuli nii umbestäpselt silma järgi.
Algselt võtsin ettenäidstud suuruse, lisades natuke veel, et kui teppimisel kihid nihkuvad, ja siis veel, et kui kavatsen laialt õmmelda.....

Seest valge, ja overlokki mul veel pole, (vaatan ikka selle poole, aga hetkel asub see kaugel) seega siseõmblused tihedalt sik-sakitatud









Kudusin täna salli ka lõpuni, ei, see pole veel esitusvalmis, pole venitatud. Aga siia lisan eelmisest kolmikust viimase roosa-roosa-lilla.
 Lebades põrandal riidel kuivamas
 Lähemalt tundub ikka suurem, ja augulisem.
Peaks veidi näha olema ka lõnga sära ja sätendust, ehk..
 Diivani seljatoel
Koos lillega.










Ja kõik kolm koos lebotamas.
Uue salli silmad on juba vardale loetud ja kohe hakkan katsetama, kas lugemisoskus on alles, et kas mustrisse jookseb või.... või harutan nats taas.

Pühapäev, 16. juuni 2013

Jalgratas, vihm ja karikakrad.

Täna oli tunne, et on see päev, kui peaks jalgrattaga sõitma.  Mäo poole. Linna ümbruses pole lihtsalt nii huvitav . Türi pool tundus ka nagu alles sõidetud tee olevat.

Ega ma ei uha. Ma ei loe kilomeetrid ega arvesta sõidukiirust. Isegi ei vaata seda, kuna ratta spidokas arvas et talle meeldib 0-e näidata igas asendis.

 Mäo kolmnurga kergliiklustee kraavis kasvavad väikesed hundinuiad. Neile ei loe kõrval mürisev maantee, neil on mugav, varbad vees.
 Teisele poole, sealt, kus eemat paistab Tartu poole keerav tee, on istutatud kibuvitsa põõsakesi kraavipervele.
 Väikesed veel aga lõhn reetis nende olemasolu. Lõhn oli nii tugev ja nii neeldiv.
 Samast kohast kaugele suunatud pilk tabas tee Tartu poole
 Ja Tallinna poole...
 Ja Rakvere poole. Edasi ma sealt ei sõitnud.
 Mitte, et mind oleks hirmutanud need mahasõidetud teepiirded...











Vaid selja tagant avastasin ähvardavalt pimedad pilved

 Veel pilt juba ümber pöörates - mürakaitse-aiad tallinna poolse tee ääres
 Statoili kurepesas on kuremammal 3 poega (teine pilt, mis tõsi, sai udusem, sellel sai paremini kolme peanuppu näha)
 Kurepesa asub seal - kaugel
 Ei näinud ??, ok, pilt veelkord ja selle punase ringi sees on kurepesa. Katsetasin fotoka võimsust. Toetasin küll fotoka liiklusmärgi vastu, aga tuul oli juba tugev. Kõigutas nii mind kui märki, arvatavasti ka pesapuud.







Hakkasin juba kiiremini kodupoole sõtkuma, ähvardav tume pilv tõusis. Siiski ei saanud jätta sinna karikakraid, mis tee ääres kasvasid. Neid oli seal palju-palju. Eemal, teise tee ääres juba ragistas niitja, seega kauaks neil lilledelgi kasvamise aega...

Veidi enne Sillaotsa silda hakkas tibama. Kilejope oli küll kaasas, aga kohta, kuhu varju pugeda ja kotist jope võtta, vat sellist varjualust pole. On küll mõned pingid, mõned istumiskindlad, mõned mitte, aga varikatust vihma eest, ei ole mitte ühtegi.
Linna sissesõidul tabas juba natuke suurem vihmatibutamine ja selle tibutamise saatel sain  koju. Nagunii oli pusa seljas juba vihmatäpiline, seega ei hakanudki kilejopet välja kiskuma, kohe sain ju koju.
Tuppa jõudes jõudsin mõelda, et no nii, ja nüüd sai vihm otsa, aga eiii...
 Algas paras tihe vihmasadu
 Karikakrad sain ikka koju toodud.

 Kudumisest ka.
Hall-valge sall. Kuivamas põrandal..


 Ja lebamas diivani seljatoel
 prossike samast lõngast. Edevuseks on sisse kootud kohati Drops Glitter hõbedast niiti.
Sedasi tagasihoidlikult edev.
Veidi lähemalt ka.
Niidisära.

Reede, 14. juuni 2013

Sinine

Räti kudumist alustasin Türi lillelaada aegu, see oli siis 17 mai. Valmis sai see kaks rätti tagasi. Seda siis , et pilte vahepeal ei teinud, nüüd kuu ajaga (mõni päev varemgi ) valmis 3 rätti. Neljas juba varrastel. Eks need siis ükshaaval saavad siiagi lisatud.

 Põrandal kuivades ei sattunud see rätt pildile. Oli see laotamise ja kuivamise tegemine ju sellel nädalal,
Kinnituseks taas prossike sallist ülejäänud lõngast.


Esmaspäev, 10. juuni 2013

Pehmikud

Pehmik-ämblik-prossid

Selline tumedam, mehisem..














Ja siis tibilikum, ROOSA :)


Esmaspäev, 3. juuni 2013

Suvine kaelakee.

Idee ja juhendi avastain miski aeg tagasi Livemaster.ru lehelt. Kaua aega oli see tahvelarvutis ühe aknana lahti, kuid ühel hetkel klõpsatasin ettevaatamatult kinni.... Enne olin jõudnud õpetuste järgi teha ühe kaelakee..- Nii siis otselink jääb seekord ära. Kuskil seal see on :)

Kaelakeel ei ole metalli. See vajadus tuli sellest, et ühel kuumal päeval kandsin kaelakeed, millel on metallkinnis. Päevaga hakkas see metall mulle mõjuma, õhtuks oli kublad metallkinnise kohal nahal. Seega, et miskit metalli.

 Kogu kollektsioon (issake, kui kenasti see kõlaks ) on niimoodi pingile laotud. Et ikka igat värvi oleks ja valikut oleks.
 Mõned lähivõtted. Mulle meeldib asju lähedalt vaadata ja ka pildistada.















 Kaelas käib siis lihtsat - seotult.


Pärliteks on enamuseses klaaspärlid. Just seepärast, et klaas hoiab kenasti, raskemalt.
Tumesinised tilgad on akrüülhelmed
Ja väikesed valged mummud on ka akrüülist pärlilaadsed mummud.
Samuti on neid hea valmistada. Valmistamise juures ostsin vaid osad paelad. Suuremas jaos oli neid kodus olemas. Ja kogu pärlivalik on mul ka kõik olemas. jagub veelgi. Kahanemisest ei saanudki aru...
Neid saab kenasti valmistada projekti - pärlikarbituulutus - raames.