Esmaspäev, 31. mai 2010

Pühapäev.

Alustan hoopis laupäevast. Käisime Minniga Kadrina laadal. Saime kenasti poole kümneks kohale ja umbes poole 11 paiku ka esimese vihmahoo kaela.
Enne nagu polnudki külastajaid. Peale vihma nagu kohalikud inimesed ärkasid ja saabusid.

Kõige kõvem päev polnud, aga väga nutune ka mitte. Välja arvata see, et kokkupanekuga jäime tiba hiljaks saades lausa suurest raskest kastekannust palju vihma kaela ja tänu sellele saime umbes ühe minutiga taas väga märjaks.
Siiani on asjad laiali laotatud, kuivamise eesmärgil.

Pühapäeva siis toimetasin suvilas. Mul on seal kasvuhoone, aga see jäi minu tegevustahtele liiga suureks, siis poolest kavuhoonest aretame midagi, mis oleks nagu töötoa (meestele) sarnast , või ma ei tea,.... Igatahes on praegu kasvuhoonel üks serv maas, ja tomatid hakkavad toas õitema.

Pühapäeval siis üritasin kasvumajas niipalju tegutseda, et oleks tomatite tulekuks valmis.

Samal ajal , kui seal toimetasin, lendas üks tüüp madallennul minust mööda vrrrruuuuuummmmmm... !!!!

Kuna kasvumaja sellesse ossa, mis nagunii kuuri, või tööruumi kasutusse läheb, ladustasime eelmise aasta lõpus esemed, mis sai ämma korterit tühjaks tehes sealt toodud. Väljas oli siis nuba külm. Panime koormakile peale, ja kasvuhoone klaasid olid ju ka katteks ja nii need asjad seal talvläbi olid.

Kergitasin pisut seda koormakilet, ei kedagi
Aga kasvumajast tulin ma ära.

Hiljem avastasime, et seal oli vapsik, suur ja kollane ja alles äsja sinna ennast paigutanud.
Muidugi seal on soe ja vihma ka pähe ei saja.



Meile aga see tema elukoht ei sobinud. Kuna vapsik on esmalt nagu üksik üritaja, seega leiab pesakoha, teeb pesaalguse, ehitab kärje, muneb munad , kasvatab vastsed ja alles siis on talle abivägi tulemas. Me siiski teda sinna ei jänud. Alles kolm-neli aastat tagasi madistasime nendega, siis oli neid rohkem, ja olid katuse vahel.

Kärjest oli ta juba jõudnud miskit valmis teha
Ja kui nüüd teraselt vaadata - no mul polnud teist pildimasinat, siis näeb, et iga kannu põhjas on muna.
Oh! hetkel meenus, et ma jätsin ju selle kärjekobara veranda lauale, kus veel soojem! pärast mul siis pesakond vapsikuid !?


Edasi läksin hoopis sauna, sorteerima kaste, milles veel käsitööalbumeid.
Ja avastasin
Kihnu Kirikindad!
Loodetavasti see pilt nüüd kedagi ei solva
Juba ükskord varem avastasime miski kasti seest Haapsalu räti ja sallilaadse toote, pigem siiski lihtsalt pitssall.
Rätik oli palju aega tagasi kootud, sest mina ei mäleta, et oleks selle kudumist näinud. Või nüüd ma ei mäleta, aga viimased 10 aastat kindlasti pole seda tehtud, ikka varem.
Pealegi seisid asjad ligi kaks aastat tühjas korteris, jahedas, mitte väga külmas, ja koid, va rajakad tundsid ennast mõnusalt :(

Teine, pitssall on tehtud miskist selliset lõngast, et ka koi pole seda tahtnud.

Nüüd ongi küsimus, kuidas saaks seda kudumit päästa, seega, et mida sellest teha ja kuidas?, kui teha väiksed mustripildid, siis üla ja allääre suudan ma välja mõelda, kuid teha, kasutan või bambustikke silmustesse, aga küljed??
Rätt on päris suur, hetkel vedasin ta umbes 120-130 sm laiali, aga niiskelt ja tervelt oleks kindlasti rohkem veninud.

Piklik sall on suht väike, miski 130x45 cm, või siis venitades pisut suurem

Ja lillekesi suvilaõuelt
Aroonia
Sirelid

Ja meelespead
Enne laata, kuna ärkasin vara, ja oli pisut mahti ja keerasin kõrvakaid. Pöördeid on lahe teha

Võimalik, et oli veel asju, mida siia panna, aga eks siis mõni teine kord.

Reede, 28. mai 2010

Kõrvarõngaste teema

Lihtsalt, kuna neid võib alati olla, eriti, kui homme on laadapäev, siis neid sai kohe omajagu
See alusetäis sai juba paar päeva varem valmis, aga pildile nüüd.


Siis jäid nagu tilgad näppu....

Ja viimastena vasekarva südamed. Mulle on lausa meeldima hakanud kinniste aasade tegemine. Varem ei tulnud see kohe mitte. Arvatavasti harjutamise asi, mida rohkem teed, seda vabama randmega neid pöördeid keerad.



Ja lõpuks üks väga lihtne ja igapäevane kaelaehe. Need klaaspärliblokid olid ammu valmis, puudus lihtsalt kett, mida vahele pista.
Pikk must "pael" on lõpetamisel.
Tuleb toekas pael.

Kolmapäev, 26. mai 2010

Teokabid

Iga asi saab alguse kaugelt, ja esmalt pole sugugi lõpptulemusega seotud.

Peale tööd põikasime suvilasse. Seal oleks tegelikult jube mõnus olla, kui ainult....
Noh, koha peal seal seista ei andnud - Sääsed ju, tuli olla liikumises.

Vaatasin, rabarberid. meil sai alles üks niru põõsake sügisel ümber istutatud, ja kuidagi niru ja lahja on. Jalutasin siis tädi suvilakrundile, et sealt mõni vars kahmata.

Saigi, kuna meenus, et vabalt peaks üks apelsin kodus olema, siis teen kisselli, Kooki täna ette ei võtnud.

Asjaga edasi.
Kodus rabarber puhastatud, ja potis, apelsin ka.
Vaja tärklist. Tean, et kapis on. Oligi, aga enne, kui vajaliku asjani jõudsin, kohtasin teel karbitäit teokarpe, selliseid suuri, millest osa on mul akvaariumi põhjas.

Ja ideesädemeke lendas (või olin ma seda juba kunagi kuskil näinud, no ma ei tea. Sel hetkel aga otsisin paaniliselt ühesuuruseid karpe. Saingi, ja need on üsna suured

Vahepeal sai sujuvalt kissell valmis, hea, et ei ununenud põhitegemine.
Või siis kumb on põhitegemine :P

Mind tabas aga hirmus tegutsemistahe. Toekarbid on, aga kuidas neid kasutada. Ok auk. Mul on selleks kena tööriist olemas. Otsa 1,5 puur ja .... puurin, ja puurin, ja puurin ja...... mitte mõhkugi!
Jummel, kui kõva see karp on.
Siis tekkis juba hasart. Võtsin pehme penoplasti alla ja surusin kindlalt, mitte liiga tugevalt..... ja hakkaski pisitasa auk tekkima.
Lõpuks, siis, kui puuri ots oli juba puurimisest kuum, tekkis auk.

Teisega sain ka hakkama, siis vahetasin puuri suurema vastu ja uuesti, et saaks selle kribu augu suuremaks.

Uskumatu, kui raske on teokarpidesse auke teha.

valmis said siis sellised korjekarbid.
toekad, aga huvitavad

Mõtlesin just, et suvilast saaks kindlasti tuhat kohaliku tähtsusega teokarpi, aga ma pole kindel, kas ma tahan neid puhastada.

Teisipäev, 25. mai 2010

Cha-cha kee.

Tegemist siis plastikhelmestega
Kerge, kenasti sahisev ja paganama tüütu oli teha :P Pikendusketile, igas lülis 2 helmest. Nende kinnitamine polnud enam miskit hullu, vaid see eelnev traatimine ....


Sama soojaga sai ka eelpainutatud keele asju lükitud. Nüüd vaatan pildilt, et sinised saan mõnuga lahti võtta ja uuesti lükkida.



Ongi huvitavam, mulle see suurte mummudega sinine ei meeldigi.
Eelpainutatud käevõru jupikesed sain ühest armsast Helmetoast kingitusena kaasa.

Tänu sellele tuligi hoogne tahtmine neile terakesi lükkida.

Esmaspäev, 24. mai 2010

Kivim.

Tellisin ühel ajal endale Ehtelaekast ripatsiraami kameele.
Ega mul kameed polnud, seda mis oleks sobinud. Aga alus ju kena.
Seega , kui pole seda, mis sinna sisse on ette nähtud, siis tuleb teha asi ja sinna sobitada, nagu see peakski seal olema.

Seega sündis uus kivim, õhuke liistakas, mille nimi on Drexiit.

Pilte nüüd siin pakkuda päikeses ja varjus ja lähemalt ja kaugemalt.

Kivimi, kui sellise koositeks on polümersavi ja sellise mustrilahendusega ainueksemplar .

Laupäev, 22. mai 2010

ÖÖ kee

Mõelda, kui ülekohtune, nii ilus väljend....
igas muus keeles (mida ma tean) on sõna ikka kena, meil lihtsalt Öö !
Aga see-eest lühike ja mitte alati kõigil kenasti väljaöeldav.

Öö-kee on päeval valge. Tagasihoidlikult lükitud valkjad helmed ja klaashelmed. Selline lihtne.



Ja "ööd on mustad" :P, ei ole niiväga, kui kaelas on isklikvalgusallikas.

Pimedad ööd on tulekul . Kuna see kee rändas minema lausa lükkimis-soojalt, siis rohkem jäädvustusi mul polegi. Loodetavasti teenib ta oma uut perenaist kenasti :)

Lisan, et täna suvilas, oli küll nii, et kui autouksed lahti tegime lendas mustmiljon sääske kohale, karjudes, mitte enam pinisedes, .. verd, verd, verd !
ja ega enam kohta ei otsitud, Nokk (või mis see neil on) maandus enne otsesihikuga, siis panderdas need koivad järele sobivasse asendisse.
Üritasime neid tõrjevahenditega eemale ajada, aga ega see neile suht ei mõjunud, kui, siis vaid alguses. Edasi oli neil vist nohu ja seda jubedat sääsetõrjelõhna ei tundnud.

Huvitav, linnas on neid mõni. Tõsi, mul kahel aknal pole veel võrkraami ette tõsetud, ja rõdu-uks on pärani, siis kohtab toas vast ühte sääske õhtu jooksul.

Ja just tuli ahjust rabarberikook :) Mõnus!

Kolmapäev, 19. mai 2010

Punane ja must

Ilusad värvid.
nii eraldi, kui ka koos. Eriti punane :)

Sai miski koostellimusega tellitud akrüülhelmeid, et noh 100 gr. Muidugi oli mul ettekujutus, palju on 100 grammis KLAAShelmeid, aga mul polnud õrna aimugi, kui PALJU on neid kergeid helmeid....

Eks tuleb nende kogust siis vähenada.
Kaelakee on pikk. Läheb vabalt visates üle pea.
Kahest topeltpaelast koosnev.


Kõrvakate juures on ka kasutatud ammu unustatud vana asja, seda paelakrookimist.
Varem tehtud asju olen ka üle korrastanud. Lihtsalt ei taibanud, et hargnevad otsad võiks mittehargnevaks teha.



Ja siia otsa ka veel lihtsalt sinised.


Punase musta kaitseks võib öelda, et tegelikult on lahedam :P

Teisipäev, 18. mai 2010

Pross pimeduses.

Pross mille tegin, on päevavalgel täiesti valge. Säravamaks elemendiks on läbipaistev kaunistuskivike, millel AB läige.

Paks vilt on kahekordne, Taha kinnitatud prossinõel.


Servad said kenasti (?) tihedalt üle tikitud. (ma usun, et päris kenasti)


Sedasi päevavalges on tõega, täiesti tavaline. ja liiga läbipaistev.
Pimedas palju värskema väljanägemisega
värske = roheka jumega.
Natuke pimedas on selline hele-hele..

Ja päris pimedas...

Tegelikult on päris vahva, aga noh, mina arvan ikka, et päris vahva .

Ja enamus siis läbipaistvad helmed, mõni üksik erkasm terakene ka sees, et päevavalges natukegi midagi paistaks.
Niit siis muidugi pimedas helendav.
Niidi ostusoovi korral pöörduge Rena poole.

Pühapäev, 16. mai 2010

Võrud

Mitte, kui Võru linn mitmuses, vaid see võru mis pannakse enamasti käele, aga võib ka, kui mahub, siis kaela.

Eile oli Paides Mailaat. Võiks öelda, et suht väike, aga müük oli päris kena. Ei saa kurta.
Üks proua küsis kaelas käivat laia võru, mis pidavat kaelakortsud ära peitma. Muidugi mul polnud miskit sellist pakkuda.
Järelikult ..... peab miskit katsetama.

Täna , enne suvilasse minekut, haarasin mõne vidina kaasa, ja kuna seal niikuinii sadas, siis istusin sauna suure valge akna all ja nokitsesin.
Tuppa ma ei trüginud, kuna verandal käis autovelgede puhastamine- värvimine- lakkimine ja muud sellised autorõõmud.

Kaelakee-võru juures sai siis kasutatud akrüül latakaid, ja samas stiilis tilku. Miskil ajal olin samasse kotti visanud sobivad seemnekad. Õnneks, muidu oleks suvilas taibanud, et ma ei saa ikkagi võru teha, sest vahele pole miskit panna. Ju oli mul kunagi juba plaan neist miskit meisterdada, aga.... noo..jaah :P

Sai mitu korda helmed maha aetud ja teistmoodi tagasi lükitud. Lõpuks olen esimese sellise kaelavõruga päris rahul.
Kui ausalt üles tunnistada, siis sorisin oma vanas blogis, et kuskil ju peab olema.. Peab, kuigi , kuna pilte sai netti ka sinna üles laotud, kus nende säilivust ei tagatud, siis on paljud pildid vana blogi alguspostitustest plehku pannud.
Siiski, see, mida vajasin oli alles. Märts 2007 kui tegin samasuguseid käevõrusid. Tegelikult ma ei mäleta, kas ma olen neid veel juurde teinud, või mitte...

Seega, kui kaelakee sai valmis, tegin ka käele midagi. Peenema ja teistmoodi kinnituse jätsin ka. Sellele kinnitusele ma kohe ei mõelnud, see avatud lõpetus tuli töö käigus.

Seega, kui kaks asja oli valmis, ja vihma ikka tibas, siis ma pidin veel miskit tegema. Sortisin Türi korterist toodud ajalehtede kasti ja ... HOO! seal oli 1928 aasta märts, aprill, mai, juuni, juuli, Taluperenaiste numbrid. Pisut väsinud olekus, aga täiesti kasutatavad. Ka mustrilehed. Mustrilehed on küll üliõrnad, ma veel ei tea, kuis ma murdekohti toestan, et need kas skännerist või koopiamasinast läbi lasta. Vägev, ma ütlen!

Kuna vihm oli ikka ja verandal tegutseti ikka, autojuppide kallal, siis kasutasin veidi aega ja olemasolevaid materjale, nind valmistasin lihtsalt üle pea visatava kaelakee.
Kuna ma peenema traadi juures, ja kuidagi toekamate helmeste (siiki nad on ülikerged) juures pelgan avatavaid aasasid, siis sai need ka kinnisteks krutitud.
Et on kevad ja et on oma aia rabarbereid, siis on rabarberikook kindel !

See siin on eilne kook, hommikuks oli kuidagi otsa saanud, täna tegin juba järgmise.
Karta on, et homnw õhtu läheb ka kooki tehes.

Reede, 14. mai 2010

Kui helmesegu kott jääb näppu

Algab laadahooaeg. Igal laadal olen ka väikese karbikese sisse pannud igasugu ülejäänud helmepudinaid odavamasse müüki.
Täna siis otsisin taas neid, mis talvel juba selleks valmis pandud. Et mida on vähe, või neid, mille juures mõte tööle ei hakka ja samas seisavad ja seisavad ja ... nagunii kurvastavad ja nutavad oma pärlipisaraid, et peavad niimoodi kurvalt karbis lebama....

Sedasi asju kastis tõstes jäi näppu kinagi Karnaluksist ostetud hall segu. Kindlasti on seegi kott kaua aega ootel olnud. Ma ei mäleta, millal ma need ostsin, aga tegelikult pole ju ma kaua aega Karnaluksis käinudki.

Seekordne leid oli hall segu. Muidugi jäi palju-palju nendest veel oma aega ootama, aga pisikese osa võlusin kõrvarõnga konksukeste külge.

Seega siis hall alusetäis.
Hallidest ühispilti kokku pannes avastasin ka mängukõrvarõngad. Täringud.
Nende kohaks jäi....
all paremas nurgas ...
Pildistatud nüüd õhtul, viimaste loojuvate päikesekiirte valguses.

Teisipäev, 11. mai 2010

Lucite lillekesed

Juba päris ammu on Ehtelaekas plastik ja akrüülhelmeste seas Lucite lilled, kellukad, lehed jms. staff. Ma olen neid endale pisitasa tellinud, aga ei miskit tegemist pole ma sealjuures täheldanud.
Seetähendab minu tegemist lillekeste suhtes. Mõned õied olen kasutanud pärlinööride kaunistuseks, aga ei enamat. Tõstan aga muudkui...
Täna tõstsin enda ette, või siis enda kõrvale diivanile, et hakkan kaunistama ühte kaelakeed, aga tuli välja, nagu Minni ütles oma 28. aprilli postituses , et ükskõik, mida ma tegema hakkan, ikka tulevad välja kõrvarõngad. Mina teadsin küll, et mul on vaja nöör kaunistada, niigi juba miski 3 nädalat ootab..... Aga seekord läks kuidagi kähku, ja tulidki kõrvarõngad. Pärlinöör ootab....

Enam on mul valgeid õisi. Seekord lisandiks kullavärviline metall-toode


Kuna juba siis tangid soojad ja meestevägi polnud koju saabunud, siis lasksin pisut muid metallvidinaid ka käiku.
Paar asja tegin veel, aga nende pildistamisega ma hetkel ise ei tegele, sest miks, kui muidu heade ja väga huvitavate fotode tegija koju saabus.
Loodetavasti on tal mahti mõni pilt valmis võluda.