Pühapäev, 31. juuli 2011

Tuuning

Lihtsalt veider, kuis ühe miskise näpuliigutusega kaob kogu kirjapandud jutt + pildid.
Kummaline, ma isegi ei tea, mida ma vajutasin - Ja blogger ju salvestab automaatselt, aga salvestusena oli vaid pealkiri.

Niisiis teine katse, katsun olla hoolikam.


Nõndaks.
Üks tuttav ostis kuskilt kaelakee. Määravaks sai vaid helmeste värv. Kee ise talle ei meeldinud, kuna oli liiga pikk. Algul sai mõte, et teen vaid lühemaks.
Pildi jaoks sai sätitud, tegelikult oli see tamiilil ja vajus kandmisel keskele lonti.
Tegin samamoodi, aga trossil, et jääks jäigem, ja lühem, aga lonti vajus ikkagi.

Siis sai tehtud lihtsalt kolmerealine.

Mulle meenutab see miskitr etnilist ehet, ma ei tea, miks. Samas polnud see ka hea. Sain kee tagasi ja jälle algosadeks.
Tegin nüüd materjalist kaks kaelakeed


Eks näis, kas need lihtsuses sobivad. Et oleks pikendust, lisasin keti ja sinna otsa ka paar seibi, no lihtsalt et oleks kuskohast kinni haarata.

Puiduvärv on hea, siis on pakkuda ka kaks puidu-ussi
Väiksem siis 3x4 mm helmestest ja suurem toekas ja tugevakondiline boa on 8mm helmestest
Väikesmal ripub keti ostas ka liithemes, see kõige lihtsam. Eks paistab, kas sobivad.

Mulle meeldib see puit, aga ka meeldivad täpid, seega 6 mm puiduhelmestesse 8mm täpikesed.
Asi kohe erkasm.
Täpikesed puidupesas

Täpikesi saab ka mujale ju.
Näiteks täpiussi pesa või pusa
Ei hakanud kõiki pilte siia toppima. Need kõik ussid ja kõik täpilised,
Mõnel küll rütm täppides teine, aga õige pisut
Ok, üks siiski, selline kahvatukene. Koos käevõruga
Siis sai peenussiheegeldust ka tehtud.
Umbes 30 cm ussinahka venitatud eelpainutatud traadile.
Viimasel ajal tundub see traat olema pehmem, õhem ja vedelam. Kokkuhoid traadiväänajatel ??

Aga sinine.
Käisin Tartu Hansapäevadel, niisama, külaisena.
Jube palav oli. Isegi fotokat ei jaksanud eriti välja võtta, Mõni pilt siiski.
Meil oli oma 30 kraadi kuumust ja need tantsijad vehkisid selles kuumuses ja paksudes riietes....

Igati tore oli olla niisama nautleja, ei pea ju alati oma vidinatega pakkujate hulgas olema.

Esmaspäev, 18. juuli 2011

Sõitmine.

Võib olla on mujal ka nii, aga meil siin linna ümbruses on palju kilomeetreid kergliiklusteid. Lausa lust, eksole!
Tahtsin sõita. Lihtsalt.
Ajasin ratta õue ja minek. Maksi Marketi juures arvasin, et see on nüüd ikka liiga lühike ots.
Edasi reopalu sillale ja Türi poole.
Vanasti oli Paides silt Türile 14 km
Türil aga silt Paide 13 km.
Saa sa nüüd siis aru, eksju.
Aga 12 km üks ots oli nüüd ikka.

Jalakäiate ja ratturite sild üle reopalu jõe.


Ja sild autodele.

See on seesama jõenire, mis voolab ka me suvila värava taga, nii, et teoreetiliselt peaks jõge mööda sillani saama. Praktiliselt... arvan, et jõgi on liiga läbimatu.

Reopalu-Väätsa tee ristil käib tihe teetöö. Autosid on palju, õnneks on need pulgapoisid tööl, kes siis kordamööda siit ja sealtpoolt autosid läbi lasevad. Siis miski hetk on selline vahekoht, saab ka üle tee. Kergliiklustee lihtsalt läheb selles kohas üle maantee.
Teetöödele lisaks on seal ka asfaldipaigaldus. Autod sõidavad lödinal läbi naksuva pigi, ma aga pidin seal rattaga ukerdama, kusjuures lükkasin selles sagris ratast käekõrval. Aga see oli pisike mure ju.
Üle tee ja minek :)

Autoga sõites on see tee alati lühike , samas ei märka paljusid asju.
Näiteks imeilus viljapõld
Kirnasse sai kergelt, nagu lennates, siis aga on ju "takistus". Kirna mägi. Arvasin, et kui tõega jaks lõppeb ja ei jõua enam, siis tulen rattalt maha ja rühin edasi, aga Ohooooo, ma sain hakkama. Ei veerenud tagasi, ei kukkunud ümber, ei asetanud jalga maha.
No ok, olgu öeldud, et erilist kiirust ma mäkketõusul ka ei aretanud, aga ma sain üles !

Just see Paidepoolt Türile tõus on järsem, aga hiljem tõdesin, et ka tunduvalt lühem. Türi poolt on laugjas tõus, aga tõuseb ja tõuseb ja läbi ei saaa.....

Jõudsin Türi Konsumi ette.
Kerge tiir poes ja ega mul ju muud vaja olnudki :P

Tagasi tuleku tegin rahulikuma. Pole ju miski kaua sõitnud. Paide-Tarbja ots, umbes 5+5 km, see on ju lihtne.

Kirna mäel, kui sain Türi poolt mäe laugjamasse otsa, tegin joogipeatuse. Põhjusel, et joogipudel oli seljakotis.
Ja alla mäest läks igati kenasti ja lõbusalt ja hoogsalt.
Hoog oli suur, aga ristmikuni välja ei veerenud.

Sõita oli palav. Ilm ju soe ja päike paistis eredalt ja kuumalt
Minul oli veel dressipluus seljas. Miks, eksole?
Lihtsalt seepärast, et pikkade varrukatega ühtki muud asja selga kohe ei leidnud. Ja niisama päikest enda peale paista ei taha nagu lubada. Lihtsalt mulle ei meeldi pärast oma villides käsivarsi kratsida....
Vat siis päike, mulle ei sobi. Või siis sobib küll, aga mitte nii, et see minu peale paistaks.

****************

Kõige selle otsa ka paar pilti käsitööst
6mm mummudest heegeldatud kee
Ja valgetest-läbipastvatest helmestest pusakee

Oh, valge pildistamine on üks nöök. (natuke parem, kui musta pildistada)

Ja siis lillakad teokarbilaastud.
Uskumatu, kuis ma selle keega vaeva nägin.
Esmalt ajasin niidile, kõik, .... heegeldasin, esiteks jäi see lahja ja siis oleks niikuinii mul neid väheks jäänud.
Harutasin heegelduse ja ajasin niidilt maha
Uus katse. Pisikesed seemnekad vahele. Peaaegu, et sobis, aga Minnil ju sarnane kee. Tegelikult ei meeldinud see mitte mulle, juba selle sarnasuse pärast, ma ei taha miskit asja ahvida, aga no näed, ikka kukkub nii välja.
Aga ega see asi siis nii ei jäänud ju ometi.,....

Kuna ei meeldinud siis..... mis siis ikka JÄLLE niidilt maha.
Oh, ma ütlen

Panin kokku jooksma nii heegelniidi, kui ka peenikese metallikniidi ja jälle ajasin asjad niidile.
Seekord nii jäi. Ma kordan seekord. Ma pole kindel et ma seda jälle uuesti lahti ei sikuta.

Lähemal vaatlusel on metallikniit ka pildil näha. Alumine pilt on õigema tooniga kah, ja ma võin öelda, et mulle see kee ei meeldi. Võimalik, et mind häirib see sarnasus. Seega vaatan, kuniks see nii jääb.

Pühapäev, 10. juuli 2011

Äike ja tuul

Sel laupäeval lubas siis ilamteade, et kohati sajab ja paiguti on tuul
Selgus, et asusume nii Kohatis, kus sadas ja Paigutis , kus tuulas, ning veel Siin-Seal kus välgutas.

Igati äge vihm oli. Kohe VÄGA palju oli korraga, Järva teataja näitab ka järvelaadset parklat, Keskväljakul meil ka vesi voolas ümber meie igalt poolt. Meil oli katus peal, ja otseslt kaela ei sadanud
Suvilas oleks saanud jälle üliturvaliselt lõket teha, sest lõkkekoht oli vesine.
Jõgi oli porine, nagu miskine Ganges või nii, täiesti poriloigukarva.

Jõe ääres oli tuul teispool jõge lepavõsa sasinud ja rüüstanud, meie pool kolm puud maha võtnud. Otseselt mitte meie maa peal, vaid eemal

Veidi eemal oli räsinud kaske. See kask on meie väravast umbes 50 m.
ja kasest umbes 20 m on elektrikapp. Täna, peale Särtsupoisi käimist sai ka elektri tagasi.

Ma pole nii teadlik asjast, kas selle vao tekitas välk ?, igatahes mahla peale "jooksid" teod kohale.

Õmblemisest kah.
Meil on laatadel kaks lauda üksteise taga koos, sest üks on liiga kitsas. Laua alune on aga kõige parem koht asju paigutada. Et see alune selline jube ei oleks tegin laudlina.
Ääristatud on see siis mustri tegemise eesmärgil varesjalg-ristpistega. See, mida õmblusmasin pakkus. selline kergelt sakiline muster.
Ja et seee asi liiga kott peas poleks siis enda poole lisasin lukud. Hea asju sinna panna ja kähku ka sealt vajaminevat otsida.

Pildid tehtud siis eile. Laudlina on eelnevalt juba Põltsamaa laadal märjaks saanud, Pärnu laadal läbi tolmunud...
Igakordselt vaja läbi pesta. Õnneks on miski väga hea materjal.

Seekord peale äikest ja vihma ka välja väänatud, sest lausa tilkus.

Neljapäev, 7. juuli 2011

Suvekott

Suvekott. Tahaks selliset kerget, pisikest (kui ei pea kogu elamist kaasa vedama) kotti. Põhimõtteliselt, et mahuks sisse rahakott, telefon võtmed ja fotokas. Ma pole enam nii noor, nagu nüüdsel ajal näen noortel, näppevahele on surutud rahakott + telefon, võtmeke tilpneb ka seal vahel = sellega, et see käsi on mul kinni.
Esmalt uurisin poes, kas midagi saaks valmis juba osta. Otsisin sobiva hinnaga. Polnud ühtegi, edasi vaatasin juba sobivat kotti, alles siis vaatasin hinda. Sama asi, seda mida tahnuks polnudki.
Ega ma päris täpselt ei teadnud, milline see õige olema peaks, teadsin aga, et kui näen, tunnen ära.

Aga ei midagi....

Hoopis tõmbasin ükspäev meie Lipi-Lapi äris, sealt, kus on linaste ja muidu huvitavate kangajuppide korv, sellise maahalli linase. Paksu ja jäiga. Just selle riide juures tundsin, et seda on mul vaja.
Kõrvalt valisin ka voodri. Tahtsin ju sisetaskut, ja seda hea voodri külge õmmelda.

Vooder jäi aga ära, sest riie oli NII kange, et seisis ilma sundimata püsti. Ma läbi ei pesnud, seega võin saada üllatuse osaliseks, aga ei kavatse seda kotti kohe nii ära ka mäkerdada.
Siis selline ülilihtne märsike.
Pildistamise ajal lebab kotipõhjas rahakott ja võtmekimp. Ülejäänu seisab ise püsti. Kokkuvedamiseks linane keerunöör.
Suured metallhelmed ajasin seekord trossile, eelmised olid traaditud.


Samuti lehekesed said rippuma asetatud. Need lehekesed kõlisevad pisut vastu õõnsaid latakaid. Selline kume kõlin.

Mõne valminud kõrvarõngapaari panin ka alusele. Neid on veelgi, aga kõiki lihtsalt ei viitsi pildistada.
Terve tänane päev on ilm olnud seisus: hakkan kohe sadama, aga ei miskit. Samas võiks ju, kõik on nii kuiv ja krõbe, varsti on muru ka ära pruunistunud.

Esmaspäev, 4. juuli 2011

Hansapäevad 2011

Käidud. Vahva oli
Ilm oli tellitud ilus, kuigi pisut liiga soe, ei lausa liiga kuum. Eriti, kui seisad seal paksudes sametriietes.
Muljeid on palju, ja aktiivne, nagu ikka, suhtlesin paljudega. Eks tasapisi võin ka kirja panna... kunagi... Täna ei jaksa küll.
Samas kolmanda päeva lõunaks olin nii hoos, et oleks võinud vabalt veel kolm ööd-päeva seal sebida. See võis olla ka vastasseis lihtsalt väsimusele, mida tunnistada ei tahtnud.

Pilte tegin vähe. Mitte, et poleks niiväga viitsinud, aga sain aru tegelikult, et pilditegijad on tüütud. Mind pildistati üsna palju, ja ainult 1x küsiti, kas võin kostüümist pilti teha.

Osad pildid, mis tegin, panin Picassa albumisse.

https://picasaweb.google.com/Lyyra050/20110704#