Neljapäev, 23. august 2012

Vöö.

Mõni aeg tagasi õmblesin endale kleidi. Siis jäi sellele tikkimine ära.
Üleeile käis aga Rena minu juures ja sattus vaimustusse eelmises postituses olevast sinisest kaelakeest. Pakkus kohe mingit tikandit selle ehte juurde.
Tegelikult mulle meeldivad nagu ka madalpistes tikandid, juhul, kui need oleksid näiteks ühe värvi erinevates toonivarjundites, minupärast kasvõi kõik valkjas-sinisest tume siniseni, või beezist pruunini, aga ikka ühe värvi piires.
Tegelikult meeldib ristpiste teema ka.
Arvutasime välja, et ristikesi peaks kõrguses olema max 19.

Järgmisel päeval läksin tema poole. Tema programmisega joonistasin mustri, see sai siis kohe ka tikkimisfailiks Rena poolt ümber tehtud, (sest mida mina sellest asjast tean, eksju), see tähendab seda, et mõningaid pisteid tuli juurde lisada, et kenasti jääks. Esimese tikandiosa tegi Rena päris ise, ma vaatasin. See tähendab, et raami paigutus, positsioneerimine, niidid ja nii see läks, edasi pidin ise passima, et tikandilt tikandile (motiivile) hüppamise ajal seiskaksin masina ja lõikaksin niidid. No pikemad küll, aga lühikestega eriti ei õnnestunud, seega järgmisel korral joonistan mustri nii, et vahekohti ei jääks (nagu kaheksakannal)
Valmis õmblesin siis ise. Pressides nägin, et kuskil alumisel-pealmisel kihil olin mööda pannud, seega niidi-nõelaga pisike iluvigade parandus.

Koti tegin ka, see aga saab esitlusvalmis siis, kui keerutatud nöörid teen ja tunnelisse ajan. - seega teinekord.

Et masin juba lahti oli, siis tegin valmis koti laadal kaasas käiva stange pulkadele. Eelmisel korral oli sahmakas vihma ja leotas pappkarbi läbi. Kangas, mis ostsin oli selline kiletatud, ehk siis riie väljas ja kile sees, aga kott on ka vahel maapinnal, siis keerasin riide ka tagurpidi.

 Läigib jah, nagu pühademuna, aga kotiga olen rahul, selline ülilihtne tegemine. Mahutab kogu selle pulkadeosa ja ka stangejalad. Tõsi, stangega koos oli ka üks rest, aga ma ei kasutanud seda kunagi, seega see kotti ei mahu.






Lukk oli sama pikk kui kott, tegelikult 2 lukku, keskele kokku, ja ots ka selline kõige lihtsam variant.

Teisipäev, 21. august 2012

Väga sinine kaelakee.

Sellele kõlbab lause, et ükskõik, mis värvi, peaasi et sinine.
Pilt nagu päris seda värvi ei anna, kui nüüd arvuti kõrvale sätin töö ja vaatan pilti siis värv pole päris see.
Värvilt on tume türkiissinine, nagu väidab Karnaluksi leht ja sealt see värv 5519.
Helmed on ka suht sama tooniga, seega üks sinine kõik.
Suvilasse minnes polnud erilist käsitööd kaasas, vaid kott, kus sinine niit ja siis 3x 20 grammine pakk helmeid. Õnneks avastasin oma peenrahakotist ühe suurema silmaga nõela helmeste niidile ajamiseks ja no üks peenem heegelnõel leidub ju alati käekotilahtris, eksju :P

Seega oligi suvilas kaelakee valmimine. Kuna ei olnud mingit metallijubinat, ega tange, siis pidin aretama võimalikult väheste otsadega mudeli, et poleks vaja neid enam kuskile peita, Niidiotsad ajasin kenasti valminud töö sisse.
Võib öelda, et ma jäin selle tööga rahule, ja kui nüüd vaadata, et on veel peaagu terve kera niit (- see mis keele kulus) ja on veel helmeid, siis on võimalus, et teen veel selliseid, Samas saab sinna sinise sisse ka muid värve natuke pudistada.

Sai ka ühel hommikul traadirõngastega mässatud. Suuremad rõngad 7 mm, väiksemad 4mm, välismõõduga, seest siis veel pisemad ja see nokkimine oli suht peenike nikerdus.                       68 väiksemat rõngast ja 40 suuremat.
Ja natuke okkaid, Mustad klaashelmed, ja akrüülised ogakesed ja arhalise ilmega metallivärvi helmed


Esmaspäev, 13. august 2012

Pitsipäevast ja muidu tegemistest



 Augusti alguses toimus Haapsalus pitsipäev. Olengi selle kajastamisega nii kaua viivitanud. Ma ise eriti pitsi kuduja ei ole, -ma mõtlen et ei tee just nende varrastega niidist ämblikuvõrku :P
Aga muidu oli seal ilus. Nägi palju tuttavaid. Väga meeldiv pühapäev
Esmalt jalutasime Sallimuuseumi, mis tegelikult oli üks väike toake, ja millel oli tool risti ette tõstetud, seega pildistasin vaid ukselt.





 Muuseumimajakese koridoris oli mitmeid lapitekke ja katteid näitamiseks üles riputatud, kõiki muidugi ei jaksanud pildistada.
 Edasi astusime sisse kohaliku käsitööpoekese ruumidesse.
Esemeid-asju oli palju-palju













Ja õige varsti kuulutatigi Promenaadil välja kudumisvõistlus. Aega oli 2 tundi ja etteantud nupuline mustrileht.
Mina ei osalenud, sest see pole minu ala :)







Ilm ise oli imeilus, selle kahe tunni jooksul jalutasime sealpool linnaosas. Pilved olid suured ja mürakad, aga ilmaga vedas. Vihmapilved läksid mööda, isegi päike ei kadunud hetkekski.

 Luigepere oli ennat kaldale peesitama sättinud, Möödujad neid ei seganud. Võimalik, et papa-mamma jälgisid kõike , aga püsisid rahulikud ja lasksid pildistada

 Ise võtsin osa töötoast, mile nimi oli Sõlmpits. Pisuke kahtlus asjas oli, aga kuna ma ei teadnud et sõlmpits = meie mõistes, või siis enamuse teadvuses makrameega, siis käisin natuke sõlmimas.
Minu jups oli vaid 4 niidiga tihe põiming.
See pilt on juhendaja tegemiste seast
 Edasi jälgisin kudujaid. Helikese stiilinäide
 Ja juba asetatigi esimesi kudutükikesi kuivama.











Ilm oli ikka jätkuvalt imeline.

 Eemalt küll keeras pakse ja pimedaid pilvi..
Sama ilusalt nad meist mööda sõitsid, Ju ei tahtnud vihm ka ilusat päeva ära rikkuda.











 Ja suured tänud Aetile, kes meid ka pingil pildistas.

Vastu päikest otseloomulikult polnud hea seista....















Ja nüüd Käsitöised tegemised:

Üks üleni valge kaelakee jälle.
Suhteliselt lühike.













Ja oranzikate helmeste ja teokarbilaastude ja mõne kandilise litriga, no et ikka sätendaks .













Puiduhelmestest spiraalne kaelakee














Selline erksam, paduroosa kaelakee, isegi see pilt ei anna teavet, kui roosa ikkagi :P














Siin kuus siis nii helesinine, kui roosa. Erksad värvid












Ja helesinine siis selline.










 Ja nüüd siis peotäis heegeldisi, mis vahepeal lihtsalt valmis on saanud.
Sinine antennimüts
 Kirju kübarake, mille lõnga jäi nats üle poole meetri üle
 Siis sama kirju, aga pisut teisest lõngast
 Ja heleroheline. Sellele on plaan ka lilled peale teha, aga prossina, et kui tahetakse, siis on lillekesed, ja kui ei vaja, siis võtab ära. Aga need tulevad kunagi.... ühel ajal...
 Ja siia veel kahed kobarad. Neid roosasid kobaraid oli enne viimast laata 5 paari, nüüd on alles kaks.

















Pikk postitus, aga juttu nagu polnudki..