Neljapäev, 31. mai 2012

Pusakee ja muud

Mingi üsna jupp aega tagasi ajasin niidle helmed, et heelgeldada kee.
Läks aeg......
.... ja siis sai alustatud heegeldamisega. See läks tunduvalt lõbusamalt
Ja siis tuli taas seisak. Ma ei saa aru, mis mul sellega on, nagu iga asi peaks pooltootena laagerduma.

Lõpuks said ka otsad tegtud, kena veerand tundi läks kogu selle lõpetamise alla. Miks ma varem polnud suuteline, ei tea...

 Selline niisama kirju-mirju, kevadiste toonidega




 Ja pisut sägelust-edevust ikka ka












Siis ajasin läbipaistvad mummud nöörile, lihtsalt, ei miski erilise kunstita.












Ja kaks prossi, kraeäärele või kotile edevuseks
Siidpaelast ja südamikud seemnehelmestega täis õmmeldud. Värvid pole pildil päris needõiged,  eriti just roosa prossi sisuvärv on muutunud.
Paar suuremat rattasõitu taas tehtud. Küll on ikka hea, et linna ümber on kergliiklusteed. Ainult Reopalu ringil on veel linna sissesõit kehvasti lahendatud.

Kolmapäev, 16. mai 2012

Valged pärlikesed

Oli ükskord kotitäis valgeid helmeid, kahes suuruses. Peenemalt väljendades akrüülist. Olid ja näitasid ennast oma ilusamast küljest.
Kapiriiulilt pilgutas neile silma valge heegelniidi kera. Abiks tuli ka nõel ja suht vabatahtlikult läksid need helmed ka kenasti riburada heegelniidile, kindla rütmiga.
Siis tuli eriti vilgas heegelnõel ja heegeldas need helmed pikaks jupiks ja.... kõik !
Nagu öö oleks vajunud helmeste peale, aga nad ju nii tahtsid särada...

Kuidagi soiku jäi see värk.
ja see jupike ootas, ja ootas ja ootas.... kolis aeg-ajalt karbist karpi ja ootas. vahel ka jätkuvas pimeduses.

Ja ühel õhtupoolikul koos teiste asjadega karbist teise rännates pudises kõrrrrrr põrandale, täies tükis.
Õhtupäike sillerdas tema lumivalgel kleidil ja elu tärkas selles jupikeses taas.
Samas olid ka kotike ülejäänud helmestega. Keejupats rändas lauale, nõela ja heegelniidi kaasabil moondusid otstesse narmad. Oh neid on nii edev sahistada.
Ja järgmise päeva hommikul taltsutas nõel elastse niidi abil peotäie helmeid liikuvaks elastseks kinniseks.

Päike mängib sillerdavalt kaelakee helmeste kumerail põskedel. Üks nukker ese karbist on säravaks printsessiks muutunud.

Kolmapäev, 9. mai 2012

Peenike näpuharjutus

Väike nupuga ehtenõel, mille kogupikkus on 20 mm, sellest siis traadi osaks jääb 18 mm.
Lisan sinna otsa helme, ~!4 mm, jääb vaba traati umbes ~ 13-14 mm, sellepärast, et klaashelmed ei ole kõik ühesuurused, samuti on traat vahel lühem (mitte ei ole pikem)

Ja siis see vaba jupike, sellest pöörasin kinnise aasa, umbes 1,5-2 pööret ümber traadi. Ära lõikasin kuskil 1-1,5 mm, tasandamiseks. Seega, väga täpis nikerdamine

Pilt siis nii päikeses, kui vilus.
20 mm teokarbihelmes ( mother of pearl disc 20 mm brown)

ja lihvitud klaashelmed, traat  on 0,7 mm

Teisipäev, 8. mai 2012

Rattaga Türile

Imeilus Maikuu ilm. Muidugi oleks võinud sõita suvilasse ja rabeleda seal kavuhoones, aga see ju nii lühike ots. Palju lõbusam oli Türil käia.
Sõitsin / kulgesin sellises rahuliks lontimise stiilis. Ehk siis 20-22 km tunnis kesmiselt, see tähendab, et Kirna mägi tõmbas kiiruse 13-ne peale, aga allamäge, Türi poole selline laugjam langus, lohistas spidoka 30-le.  Sinna minnes oli ainumas jama selles, et päike siras jube eredalt vastu.  Pildid tegin tagasiteel. Sinna sõitsin 50 minutit, ehk siis Paide kesklinnast maja eest kuni Türi kaubamaja ette.  Mõtlesin just, et need, kes vabal tahtel jooksevad Paidest Türile, need ju ka kuskil tunni sisse oma aja saavad, kusjuured need esijooksjad lippavad umbes 42-43 minutiga. Müstika.

Tagasitulles ununes kellaaeg vaatamata, meenus see alles Veskisillal. Kirna mäest alla lipas ratas lausa 36,8 km/h, aga eks see tuuletakistus ole suur, seega päris Kirna ringile kohale ei veerenud, vahepeal on ju see kerge tõus seal kergteerajal, see võtab kohe hoo maha.
Seal, kus jõgi kergteele kõige lähemal on, Türi-Alliku juures, seal ka pisike kraavijupp, jõega ühenduses Ja kus seal oli tillukesi Värdisid. Ma muidugi ei tea, mis kalad need olid, aga neid pisikesi oli palju.
Ja vurr, Kirna mäest alla !
Ilm on imeliselt roheliseks läinud. Isegi kodumaja akna all olev vaher tundub palju suuremate õiekobaratega, kui hommikul oli
Pisut käsitööliselt ka. Igast kraami on nokitsetud. Kõrvarõngaste alus on ka täis tehtud, aga midagi sellist, mida varem poleks teinud, seda ei ole
Kolm karbikest ka. Tegelikult on mõni poolkarp veel. Täna käis Elioni-poiss neti kaablit vahetamas, sellel ajal siis lõikasin ja kleepisin köögis.

Pühapäev, 6. mai 2012

Kaks kootud mütsikest

Üllatuslikult tabas mind kudutahe.
Lõpetasin ära eelmisel aastal alustatud mütsikese, selle oranzi. Hoidis vardaid kinni. Läks juba suvi sügisesse, seega nii ta vedelema jäigi.

Tuttava käes sain selle lehekesemustri meilbox´i.
Ja kui vardad said vabaks, siis eile lõin silmad uue mütsikese jaoks. Müstika, kuis ma suutsin ringvarrastel kaks korda Möbiuse ringi kududa, kuskil kolmandal-neljandal real avastasin. Siis kramplikult pidasin eile veel need neli rida kolmas kord vastu, et saaks õige alustuse, ilma pöördeta. Ülejäänu tegin täna. Sai kiirelt valmis ja armsakene on.
Oranz on Capri. Roosakas siis selline külmem roosakaslilla mingi bamoo kiudu sisaldav, aga peale bamboo kiu on ülejääk tehislik.
Ootel on veel rätikukene.
Või siis, et vardad ja lõng siinsamas.