Reede, 26. november 2010

Kohvitassisoojendaja

Läbisin siis edukalt kuruse ... see jubepikanimega ehk siis Loovuse ja ettevõtluse arendamine erinevate kunstiliikide kaudu .
Lugesin saadud paberilt asju, mida ma nagu oleks seal läbinud... aga ju ma siis ei täheldanud, millal ma näiteks kaaruspaela oleks teinud, see on ju see hargil tegemine, eksju . Noojah, ju ma siis ei pannud lihtsalt tähele, aga mis sest, ma olen selles teoorias teadlik küll, vaja vaid hea hark sebida, selline mõnusalt kätte istuv ja siis palju kannatust.

Süstikpitsi tegime küll. Vähemalt ma nüüd tean, et niipea, ma selle tegemisega tegelema ei hakka. Peale tunnist sõlmimist, harutamist, sõlmimist alguse maha lõikamist, sõlmimist,.. tõdesin, et ma tahan ikka ja alati selle sõlme kuidagi valest niidist moodustada. Ei noh, pärast läks küll asi liikuma, aga selleks ajaks oli mul kannatus katki ja tegemistahe nullilähedane ( seal miinuse pool juba)

Valmis sai minu Ühe-kohvitassi-soojendaja-müts.

Kaunistatud siis minu polümeersavi lehekestega ja teraval vaatlusel näeb ka mu süstikpitsi sõlmekest :)


Sellel pildil siis jube veidrast ja minu jaoks ...... ! materjalist, ehk linavildist tassi või väiksema kohvikannu soojendajad. Minu oma on see parempoolne jurta, mille esimesel päeval küll alustasin, aga edasi ei jätkanud. Materjal on lihtsalt jube, nagu ehitusmaterjal, ülitolmune ja prahine... ja nii ta minust sinna jäigi, poolik...



Edvistan ka teiste tegemistega . Valmis üks imekena kaelakee. Minu poolt siis masin, millega need meetrid seda pununööri valmis sai vändatud.

Ja siia veel seekord kaamerasse püütud epoksiidvaik. Komplekt, mis mulle algul ei meeldinud mitte sugugi, aga nüüd juba pisut nagu paremas valguses näen seda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar