Õis

Lihtsalt üks õis ja kaks lehte.

Tegelikult on pisiasju veel. Näiteks polümersavist, sellest helendavast mummukee, ja lihtsatest klaaspärlitest kee, ja hõbedaste lipsukestega kõrvarõngad....

Mõtlen just, et pisut nagu paanikaosakond. Poeg on juba suur mees, ja mitmed aastad elab ja töötab Tallinnas, aga see ju siinsamas, tunnike sõitu ja kohal. Nüüd aga on ta kaugel. Tegelikult, mis vahet, kas Austraalia või Ameerika, üks kauge kõik.

Nüüd tunnen, mis mu ema kunagi arvas, kui ma rändasin. Kooli ajal oli meil grupp tegusaid klassikaaslasi ja põrutasime koos ühe täiskasvanuga Põhja-Kaukaasiasse.
Seljakotid selga.....
Appike, ma olin siis 16!
Läände ju ei saanud, seega siis tuli avastada laia NL osas.
Täpike kaardil näitab Elbruse mäge

http://maps.google.com/maps?f=q&source=s_q&hl=en&geocode=&q=Russian+Federation,+Republic+of+Kabardino-Balkaria,+Mount+Elbrus&sll=43.755225,43.879395&sspn=7.092954,20.983887&ie=UTF8&hq=&hnear=Mt+Elbrus&ll=43.55651,42.51709&spn=3.558607,10.491943&z=7

Issver, kuis see link nüüd lühemaks saab ??

Aga see oli siis Kabardiini-Balkaari autonoomne oblast. Käisime ka Elbruse mäe jalamil, või seal, kuhu minna lasti 3500 oli vist kõrgus ära. Igavest äge reis oli. Kolm nädalat.
Siis lihtsalt mägedes, Suhhumi, Šotsi ... nüüd nagu eriti gruusiasse ei kipu.
Samuti oli kiired käigud tolle nimetusega Leningradi.
Reede õhtul rongi, laupäeva hommikul kohal, siis päev ölinnapeal ja õhtul taas rongi, ning pühapäeva hommikul saigi jälle Tallinnasse.
Emale sai öeldud, et kuule, käin korra siis ära....

Uskumatult odav pilet. Õpilasena oli 2 rubla ja 50 kopikat. Võrdluseks, Tallinn-Paide bussipilet maksis õpilasele 70 kopikat. Ja busse käis päevas kõva 20 tk. edasi-tagasi.

Moskvas käimisega oli pisut ebamugavam, kuna kohale sai päeval poole 12 paiku ja tagasi oli juba seitsmast rong väljumas. Lihtsalt aega jäi väheks. Ükskord olin valmis lennukiga tagasi tulema, aga pilet maksis 26 rubla, ja seda raha mul polnud. Siis pidin ikka rongiga logistama. See pileti hind meeles pole, kuigi sai mitu-mitu korda käidud. Muidugi Moskvas sai ka mõnikord väga kaua korraga oldud. Lihtsalt käisin arsti juures, ja erinevad visiidid olid siis nädala, või poolteise tagant. Tobe oli vahepeal koju sõita.

Nii ma siis tasapisi siin närvitsen. Vähemasti on ta seal kaugel juba kohal. (blogi, Rebel värk siin paremal sisaldab ta reisikirja)

Pidurid

Hea üritus algas sellega, et tahtsin korrastada oma töölauda. Tegelikult ma sinna niikuinii ei mahu, sest asju on seal palju, kõik täpselt nii asetatud et vaid mina neis selgust saan, ja noorim poeg pani mu arvutitooli ka pihta, seega olen oma arvutiga diivanilaua taga, kuhu kuidagi sujuvalt on igasugu helmestaffi, heegelnõelu ja ka kudumisvardaid kogunenud.... Oeh... käsitöö on mõneti kurnav.

Igatahes tahtes asju veidi kokku korjata, no veidi tõega õnnestus, kuniks pannes metallvidinaid karpi, avastasin sealt pärlipidurid, või ka prantsuse pärlid.. (huvitav, mis neil Prantsusmaaga ühist?), no või kuis keegi neid nimetab, igatahes tekkis idee, pealegi olid näpudevahel helmekotikesi ja helmetross ka sealsamas....

Niisiis, selline soojatooniline.

Seekord siis asi, mis mulle endale tõega meeldib. Mõnus seguteema.

Ükskord ammu sain Minni käest tükikesed, kandilised ja mitte kandilised, aga koti peal oli karneool ja rasked on need ka.

Niisama olid nad ka päris vahvad, aga tahtsin miskit teisiti. Tegin polümersavi abil võlts-karneoolid. Peaaegu.
Täna siis, kui niikuinii pärlipidurid laual, tuli ka nende kord.
Tegelikult raske on see kee, aga huvitav.
Ja lähemalt ka neid võlts kivimeid. Ainukesed, mis siis kerged

Pildistasin mõlema fotokaga, aga sellist sügavat oranzikas-roosa-punast ei suutnud tabada.
Ausalt päevavalges on mõnusama tooniga.'


Lisan:
Verpin kirjutas foorumis vahva postituse.
Liiga lahe, et see kuhugi aegade hämarusse kaoks. Lisan selle endale, siis leian, kui vaja

Kas teate riiki kus:
ilvesed presidendiks,
jänesed ministriks,
nugised riigikogus,
kõutsid sõjaväes,
põdrad kirikus,
hundid juhivad laevu,
vähid ootavad sadamas,
karud peavad kasiinosid,
rebased korraldavad kontserte,
luiged annavad ajalehti välja,
kitsed maalivad,
mutid kirjutavad raamatuid,
hiired ja hirved luuletavad...
ja kõigist teistest 10 korda kuulsam loom on kass

Laupäev.

Kõigepealt, täna 23 aastat tagasi sündis Ats, mu teise pojana (kokku neid siis kolm)
Rapla haiglas, sest Paide oma oli mingi bakteri tõrjeks kinni. Sündis poole viie paiku päeval ja suure äikese ajal.
Õnne talle!

Saatsin talle, ta tillukesse kööki kaks kandilist pajalappi (et käterätid ellu jääks) ja ühe ümara potialuse, see spiraalselt kahe lõngaga tehtud. Täpselt nii suur sai,
lõng, mis jäi pajalappidest üle ja kuniks sai päris otsa. Lõngaks Granada 50% puuvilla ja 50% akrüüli


Täna oli suvilas suur tuul, või siis väga suur tuul. Puid ei murdnud, aga kase otsast raputas viimasegi kuivanud oksarao alla. Pojenge rabistas küll ja murdis mõnegi varre.

Peale muruniitmist, oli seal ikka armas olla, mis sest et tuul tahtis pidevalt ära puhuda

Tuule eest varjusin sauna eesruumi ja muidugi oli mul miski käsitöö kaasas.
Seekord siis polümersavi pallikesed, mis vajasid auke (Suht tüütu tegemine)


Tegin ka pilte, kuidas svirlidele auke sisse teen. Ümarad on palju lihtsam augustada.
Võtan siis svirli tugevalt näppude vahele, toetan sõrme vastu puuri ja läheb....


Muide näppu puurida on suht võimatu. Kui juba auk on niipalju edenenud, et puur kinni, lasen näpud lahti, ja paar tuuri niisama ringi, siis näen, kas puur on otse, või peab puuri teekonda mõjutama.

Ja niimoodi ta otse svirli teisest servast välja tulebki. Vahel harva, siis ei õnnestu kah, ja ütleme... kogu korraga puuritud portsu peale näiteks ühel svirlil tuleb teiselt poolt puur millimeeter või kaks serva kõrvalt välja.
Siis oleneb, kuidas ma seda kasutan, kas saab möödalaskmisest hoopis huvitavam asi, või.... ei saa miskit.

Pisikesed paelapudinad

Õmblen endale parasjagu Hansariiete keepi. Kuna ma ei oska seda nii teha, nagu oleks ajakohane, siis nikiten seda siit ja sealt, kõige jamam on äärt üle heegeldada (sämpida oli veel kehvem). Nüüd võtab aega kullatoonilise paela alläärele antiikpronksi karva metall-latakate külge õbmlemine. Ükshaaval. Käsitsi...

Kullatoonilist paela jäi üle. Teadagi ostsin rohkem, kui oleks miski 10 cm puudu jäänud, siis oleks ju hullem.
Paela ülejääke on ehete juures vahva kasutada. Nailonisegune pael allub täiesti otstest kokku sulatamisele, siis ei hakka narmendama.
esimesed mustpael, kullaniidiga+ mustad helmed ja vaskne saba - tulid päris asjalikud. (ülemine rida, keskel)
Varustasin siis ennast veel paelajupikestega.
(poemüüjal oli kindlasti naljakas, mitmeid toone paelu jupikaupa mõõta..)

Selline kollektsioon siis
eee...... miski värv on puudu,
paelu oli 8, siis 7 tooni... hmmm.....

Puithelmed traadil. Ajasin vaheldumisi pärlmutterläikelistega, ja nii palju, kui oli. Sain kandilised otsa ja kokku 2 käevõru.


Lisaks meie kassile rõdul, toimetab ka naabri rõdul kass. Turnimises palju julgem, kui meie oma. Meil ei julge rõdu äärelegi hüpata, siis naabri kiisu hüppab rõduäärelt veel järgmise naabri aknalauale.
Naabrimees siis tegi tara. Aga kassi see ei pea. Hetkel on piire maha võetud, sest kass ei saanud tagasi hüpata. Siin pilt pisut enne hüpet. piire on küll rõduäärega tasa, aga kass libistas ennast sellest mööda.


Hetkel vaatab ta küll piirde ülaäärt, nagu arvestades, kuis tagasi saada...

Helmevarude vähendamine

Ma vahel mõtlen, tegelikult päris tihti, et miks mul on vaja NII palju seda staffi. Pärlivärki. Mõned asjad on sellest ajast kui koos tegime esimese tellimuse Springlist. Ja ikka ootavad head mõtet. Ma pole alati kindel, kas see hea mõte ka mind külastab...

Eile otsisin siis organzapaela. Tean, et mul midagi ju veel oli, palju polnud vajagi.... teatud vürvi vaid...

Hoopis sain pihku mitu-mitu asja, mida arvasin siis millekski kokku teha.
Mõni valminud asi meeldib mulle endale nii, et tahakski selle omale jätta. Seekord on neid lausa mitu.
Esmalt hall klaaspärlitega kee.
Pealegi, mul on käsi nüüd veidralt valus neid kinniseid aasasid pöörates.

Nahkpael. ja hõbedatooni lisandid.

Ja päikeses
Järgmisena segu lillatoonilisi klaashelmeid. Segu jälle ükskord suht ammu tellitud Ehtelaekast.

ja täiseti lihtne puumummudest käevõru, millel puumummude vahele klaashelme latakas lükitud.


Järgmisena karp, kus olen kokku korjanud käsitsi valmistatud helmeid. Nendest siis lihtsad komplektid. Aga mulle meeldivad :)



Vahepeale ka kahed kõrvarõngad ilma mingi kindla kaelakeeta.

Ja pisut naljaks natuke toidunõusid ka. Rohelised ning valged


Ja mustad, nii tassid, kui kannud :)


Ma arvan, et sain siia enamuse pildid , aga ega ma nüüd päris kindel ka pole. Asju sai palju, lausa mõnus oli neid nokitseda.
P.s seda organzapaela, mida otsima hakkasin, ma ei leidnuki.... vist vaatasin valesse kohta ja muu tegutsemistahe tuli peale.

Pühapäev.

Alustan hoopis laupäevast. Käisime Minniga Kadrina laadal. Saime kenasti poole kümneks kohale ja umbes poole 11 paiku ka esimese vihmahoo kaela.
Enne nagu polnudki külastajaid. Peale vihma nagu kohalikud inimesed ärkasid ja saabusid.

Kõige kõvem päev polnud, aga väga nutune ka mitte. Välja arvata see, et kokkupanekuga jäime tiba hiljaks saades lausa suurest raskest kastekannust palju vihma kaela ja tänu sellele saime umbes ühe minutiga taas väga märjaks.
Siiani on asjad laiali laotatud, kuivamise eesmärgil.

Pühapäeva siis toimetasin suvilas. Mul on seal kasvuhoone, aga see jäi minu tegevustahtele liiga suureks, siis poolest kavuhoonest aretame midagi, mis oleks nagu töötoa (meestele) sarnast , või ma ei tea,.... Igatahes on praegu kasvuhoonel üks serv maas, ja tomatid hakkavad toas õitema.

Pühapäeval siis üritasin kasvumajas niipalju tegutseda, et oleks tomatite tulekuks valmis.

Samal ajal , kui seal toimetasin, lendas üks tüüp madallennul minust mööda vrrrruuuuuummmmmm... !!!!

Kuna kasvumaja sellesse ossa, mis nagunii kuuri, või tööruumi kasutusse läheb, ladustasime eelmise aasta lõpus esemed, mis sai ämma korterit tühjaks tehes sealt toodud. Väljas oli siis nuba külm. Panime koormakile peale, ja kasvuhoone klaasid olid ju ka katteks ja nii need asjad seal talvläbi olid.

Kergitasin pisut seda koormakilet, ei kedagi
Aga kasvumajast tulin ma ära.

Hiljem avastasime, et seal oli vapsik, suur ja kollane ja alles äsja sinna ennast paigutanud.
Muidugi seal on soe ja vihma ka pähe ei saja.



Meile aga see tema elukoht ei sobinud. Kuna vapsik on esmalt nagu üksik üritaja, seega leiab pesakoha, teeb pesaalguse, ehitab kärje, muneb munad , kasvatab vastsed ja alles siis on talle abivägi tulemas. Me siiski teda sinna ei jänud. Alles kolm-neli aastat tagasi madistasime nendega, siis oli neid rohkem, ja olid katuse vahel.

Kärjest oli ta juba jõudnud miskit valmis teha
Ja kui nüüd teraselt vaadata - no mul polnud teist pildimasinat, siis näeb, et iga kannu põhjas on muna.
Oh! hetkel meenus, et ma jätsin ju selle kärjekobara veranda lauale, kus veel soojem! pärast mul siis pesakond vapsikuid !?


Edasi läksin hoopis sauna, sorteerima kaste, milles veel käsitööalbumeid.
Ja avastasin
Kihnu Kirikindad!
Loodetavasti see pilt nüüd kedagi ei solva
Juba ükskord varem avastasime miski kasti seest Haapsalu räti ja sallilaadse toote, pigem siiski lihtsalt pitssall.
Rätik oli palju aega tagasi kootud, sest mina ei mäleta, et oleks selle kudumist näinud. Või nüüd ma ei mäleta, aga viimased 10 aastat kindlasti pole seda tehtud, ikka varem.
Pealegi seisid asjad ligi kaks aastat tühjas korteris, jahedas, mitte väga külmas, ja koid, va rajakad tundsid ennast mõnusalt :(

Teine, pitssall on tehtud miskist selliset lõngast, et ka koi pole seda tahtnud.

Nüüd ongi küsimus, kuidas saaks seda kudumit päästa, seega, et mida sellest teha ja kuidas?, kui teha väiksed mustripildid, siis üla ja allääre suudan ma välja mõelda, kuid teha, kasutan või bambustikke silmustesse, aga küljed??
Rätt on päris suur, hetkel vedasin ta umbes 120-130 sm laiali, aga niiskelt ja tervelt oleks kindlasti rohkem veninud.

Piklik sall on suht väike, miski 130x45 cm, või siis venitades pisut suurem

Ja lillekesi suvilaõuelt
Aroonia
Sirelid

Ja meelespead
Enne laata, kuna ärkasin vara, ja oli pisut mahti ja keerasin kõrvakaid. Pöördeid on lahe teha

Võimalik, et oli veel asju, mida siia panna, aga eks siis mõni teine kord.

Kõrvarõngaste teema

Lihtsalt, kuna neid võib alati olla, eriti, kui homme on laadapäev, siis neid sai kohe omajagu
See alusetäis sai juba paar päeva varem valmis, aga pildile nüüd.


Siis jäid nagu tilgad näppu....

Ja viimastena vasekarva südamed. Mulle on lausa meeldima hakanud kinniste aasade tegemine. Varem ei tulnud see kohe mitte. Arvatavasti harjutamise asi, mida rohkem teed, seda vabama randmega neid pöördeid keerad.



Ja lõpuks üks väga lihtne ja igapäevane kaelaehe. Need klaaspärliblokid olid ammu valmis, puudus lihtsalt kett, mida vahele pista.
Pikk must "pael" on lõpetamisel.
Tuleb toekas pael.