Esimene karbitegu ise.

Peale Viki käe all õppimist pidin ju ise kodus asja üle kordama, et kuis see ikka siis oli.

Papp mul ju olemas, Vikilt sain ja seega lõikama. Nii suurt ma enam ei tahtnud teha, hoopis sellise pisema, ühele väiksemale ehtele või kõrvarõngastele või noh tegelikult õppimise mõttes.

Lõigates papi lühemast äärest pisikesi karbitükke, arvasin kohe, et teen kaks karpi, kahe tükid mõõdetud, jäi veel rohkem kui samapalju pappi ühe sirge peal üle, seega mõõtsin edasi. Tulemus 4 komplekti karbitükke.

Edaspidi olen targem, kui teen tillukesi karpe, siis kaane ja põhja +1 cm on imselgelt palju, siis piisab +0,5. Esiservast jäi lihtsalt liiga üle.
Aga see ongi õppeports.
Teiseks ei kasuta paksu paberit väikese karbikese juures. Igati nöök on seda keerata ja ei liimu ka hästi.

Kuna karbikesed pisikesed, siis kaunistus on ainult ühe nööbi ja paeltega.

Karbi kaane ja põhjapapi suurus on 9x6 cm, kõrgus 3cm. Pisikesed.

Kõige enam meeldib see pruunikas karp, siis meeldib roheline. Neil oli lihtsalt hea paber.
Koomiksikarp tuli huvitav, aga ajaleht on nobe rebenema, ja valest kohast. Kõige hullem tuli see valge karp. Edaspidi kasutan seda paberit (võib-olla) ainult sirgel pinnal ja enne mõtlen järele, kas ikka kasutan. Peale selle, et see paber ei liimu, siis see ka rebeneb ja need kuldsed punnid eralduvad omatahtsi paberi küljest.

Virgylia kinkekaart

Kõik sai alguse sellest, et ...
või et tegelikult Tahe...

Aga kogu tõuke sai kinkekaart Vikilt
Selline imearmas ümbrikukene kinkekaardiga
Kaardike oli väljastatud Vikipesa tööka perenaise poolt ja kaunistatud vallatute Vikiloomadega


Olin Viki õpitubasid jahtinud päris mitu aega, et ikka siis, kui ta lähemal käis, aga suurelt jaolt olin ma ikka tööl, või siis otseselt huvitas mind karp, ja sellele ma kuidagi pihta ei saanud.

Täna aga oli võimalus Raplas.
Et ega Viki kodust Raplasse minekul Paidest mööda ei sõitnud, vaid ikka läbi, siis haaras ta minu kaasa. Vähemalt oli, kes autos lobises.

Karbitegu on igati lahe, aga muidugi täpne.
Pisikese ülevaate panin siia Picassa albumisse.

Ise muidugi ei teinud soovitatud mõõdus karbikest vaid ikka suurema :)

Sest mõtlesin, et ega ma ju ometi neid nii tihedalt ei tee ju..
Aga see oli enne, pärast lahkusin Viki autost suure papilatakaga...

Minu karp siis suht hallitooniline, ühe värvikireva sähvakaga
Ja, et seda paberit, õrnbeezi ei olnud kogu sisu jaoks, siis sai sisse hoopis siniseks

Ja et sinna ka mingi särts tuleks, siis lõikasin paberiribadest lehekesed.
Kokkuvõtteks, Viki on väga hea õpetaja. Kes natukenegi tahtmist õppida tema käe all, siis täiega soovitan.
Olin ka enne tema tunnis olnud, ja teadsin, kuhu tahan minna.

On veel vähemalt üks teema, mida ma tema juures õppida taha, aga näis, kuis jälle meie ajad sobivad.

Nii, et vaadake Vikipesa :)

Kirju-kirju müts.

Tuli motiiviheegelduse tuhin. Selline kohe-tahan-teha.
Siis tuleb teha midagi, mis on väike, sest arvatavasti läheb tuhin varsti üle.

Esimese motiivi, no ma ei mäleta enam millise neist, heegeldasin nelja värviga, ja sealt selgus, et nende värvidega ka jätkan, no niiiväga kirjut ka ei teinud.

Selline siis valminuna, miskit kindlat mustrit polnud, lihtsalt nii, kuis "torust" tuli.

Algus siis motiivid, 6tk, need ringiks kokku ja siis peanupu poolset osa nuputama. Seda viimast kahte punast ringi sai umbes 4x harutatud ja taas heegeldatud., Kui siis see nupupool valin, jätkasin alumiseäärega.
Tegelikult selline lõbus ja kelmikas suvemüts.

Järgmisena katsetan nende Aafrika õitega.
Ma teadsin, et mingid kirjud õied olid, aga mis nimi.... vat ei meenunud, kuis otsida, teadsin, et kui kirjud siis oli see nimetus miski kirjude-riiete maa. Otsisin nii indiaani, kui brasiilia ja Venezuela ja Botsvana ja Liibüa..... aga no ei tulnud selle peale, et see lilleks lihtlabaselt Aafrika lill on.
Ega ma ise ei tulnudki, aga abiks oli kiir-reageerimis-rühm ühes isikus, ehk siis Helikene


Mingi aeg tagasi hädaldasin, et satsisall ei edene. NO ma sain ta siis valmis, ausalt läks aega ja tahet. Kuna sall sai mitte just liiga pikk, siis jätsin otsas umbes 1,5m lõnga alles, see poleks enam niikuinii pikkust eriti lisanud, ja tegin salli kinniköitmiseks prossi
Selline vägasärav ja vägaläikiv.


Sedasi võib seda isegi kuskil esitleda.

Samas ma lausa ostsin ühe lõngatoki, sihikuga prossideks.
kaks neist nüüd ka valminud.


Pildilt ei paista, aga tegelikult on selle värviliste helmestega prossi keskkoht pisut taotluslikult tsentrist väljas, seega allapoole jääb suurem ja lopsakam osa.

Ja põimitud kee vol2
Tähelepanelikult jälgides ON teine kee ja ON teine pilt
See ka mul siin müüginurgas (paremas veerus ülal link)

Tikkimstöö

See sai alustatud juba ammu.
Liigagi ammu.
Seega, ma ei mäleta kui ammu see oli.

Hetkel on elutoas asjade ümber paigutamine, ja kapi teise seina tõstmine. See aga tagab selle. et kapiosad tuleb tühjaks teha, sest kes seda täis juppi tarida jõuab.
Ja hea ka, ma avastasin palju asju, millest ma enam midagi ei teadnud ja veel palju asju, mille otstarve oli ammu otsas ja siis palju neid asju, mille tee viis otse taaskasutuskeskusesse.

Aga mida nagu ei saanud, see tundub ruum kapis. Veider, niipea, kui asjad kapist välja said, niipea ka kapp kokku tõmbus, et mitte sinna enam niipalju kraami toppida...


Pilt siis tehtud nii peenikese pistega, et täiesti kindlalt ma niipea ei taha uuest peen-nikerdust teha
6-e niidilisest mulineest kasutasin korraga 2 niiti

Paljukest sellel enam teha polnud. mõned täited, ja pingutus raamile.
Kuna niikuinii see raam oli sellele pildile, siis kinnitasin selle ka peene kuumliimi vaoga raami alumisele küljele.

Eelmise postituse lisa

Eile esindatud kee siis hetkeks kaelas ka, hoiab täpselt nii nagu ma arvasin, pisut ülespoole. Langeb pehmelt. Ise on endast päris kehv pilti teha aga hakkama sain.

Ja siis samuti eilsest välja jäänud kõrvarõngad. Kahtlustan, et ülal vasakul olevad suured ja laiad tooriku kõrvakad on juba pildistatud aga no las need seal olla. Muud kobarad siis lähipäevadel tehtud. Valged ja teised pärlmutterläikelised on tänased.

Valge... 1980s Oversize Pearl Bib Necklace

Kõik sai alguse sellest et, ..... tegelikult ma ju olen põimingut teinud, ja kui nüüd üks kena foorumlane abi palus, siis muidugi võtsin ma asja käsile. Tegelikult ju ei ole keeruline, ainult väga aega nõudev ja materjalikulukas.

Alguses oli vaid pilt.
Tegelikult on mul praegu ka ainult see pilt, mis esmalt oli. Kui nüüd sobrada, siis oleks internett suur ja lai ja võimaldaks kuskilt midagi leida...
Aga kuna töö polnud raske ja pilt oli eeskujuks väga hea, siis polnud mingit kindlat joonist vaja otsida ja liigselt aega sellele kulutada

Pilt sellest valmistööst peitub ühel kodulehel siis siin ja pisipildid ka



Minu töö valmis laupäeval umbes 3-4 tundi ja täna, esmaspäeval juba umbes 5-6 tundi. Tegelikult polegi teab mis.... saaks kiiremini ka, kui niit nii kergesti omatahtsi sõlme ei läheks.

Minu valminud töö siis kõõlumas diivani seljatoel
Tagapool siis pikenduskett ja pisike pärlimumm

Laialilaotatuna jääb ta pisut äärelt üles, kuna pisut jääbki selle serv püstjalt

ja lähivõte koepinnast, no see juba seepäürast, et kui kunagi tahan veel taolist teha, siis on kena põhjooksu asjal vaadata


Elie õhtul hilja tulin Tallinnas, maantee oli kuiv, isegi miski ei hoiatanud (peale ilmateate, et võib tulla lörtsi), siis hommik üllatas 10-15 cm lumega. Ja kogu aeg pudiseb juurde, kogu aeg !!

Vat enam pole sellel aastal see esimese lume vaimustus, seega sai pilte teha vaid aknast. LIhtsalt ei hakanud õues jahmima fotokaga lumsajus.
Õues käia polnud sugugi nii ilus, kui aknast paistab See valge asi seal maas pole kohev ja pehme, see on raske, nätske ja märg asi, mis takistab liikumist ja tuleb miski trikiga ikka saabaste vahelt varvaste juurde sisse. Homme panen kummikud, kui sihuke asi ikka veel maas on.



Ja kõige selle juurde natuke pudi-padi ka
Aaa, pilt vaadates sai siia ainult pool, ehk siis pudi..
Kui meeles pildistan kunagi selle "padi" osa ka :)

Kevadvesi

Tavaliselt on suvilas igal kevadel vett palju. Muidugi jõuab veel veevool suureneda, kuna suur osa lund on veel alles.
Eile aga oli jõeäärne selline, sinna ikka sai veel ligi. Arvatavasti on mõne aja pärast vana jõesäng vett täis, seega sinna ei saagi.
Jõenirest paistab välja trepikäsipuu, trepil on vist 9 astet ja kõige alumine on suurel suvel väljas.
Samuti on suurema vee ajal see kõige üleminegi veega kaetud.

Kõik lumi pole ka maja juures sulanud, on see, mis maja ees ja pidevas päikesepaistes. Seal õitsevad lumikellukesed, kohe tulevad ka märtsikellukesed, nupud juba suured.
Jahedamas kohas peab iga õieke oma nina kuidagi lumest läbi suruma. Ikka päikese poole.
Kudumise koha pealt ma juba kuskil mainisin, et koon pisiasju, nagu eelmises müts, siis nüüd sallike. sall pole niiväga erk, kui pildilpaistab, pigem sellimne maheroosa.
Lõngaks YarnArt Bonsai. 100% Polyamid, 100gr ja 100 m
Vardad 7,0, real 17 silmust.

Roosaga jätkan, selline pigem maheroosa, vanaroosa nüansiga, no oli selline. Pärlid kannavad värvinime Heather, 8mm
Idee oli olemas, teostus venis ja venis, pidevalt sättisin ka kombinerisin asju ringi. Hetkel selline ja peaaegu asjaga rahul, ehk siis selline nagu ette kujutasin.

Roosa müts

Selline pisut üle võlli keeratud, või noh, lihtsalt edev, või siis ikka leidub mõni pisike preili, kes tahab roosat mütsi, kus on tutid, mänguasjad ja üks roos :)
Müts ise ei ole talvekas, ja arvatavasti jääb suvel ka pisut liiga soojaks, aga praegu, kevade algusesse ja sügisesse sobib kenasti.


Eelmises postituses olev mobiilikoti lisapildid.
Sees ei ole ühtegi pärlikest (milleks neid sinna raisata ) :P
Seest on nagu heegelpind ikka, või siis pisut tihedam, kuna heegeldus on tugevam.

Kevadilm on täna selline tibutav. Kui hiljem veel sajab, siis kui poodi pean minema, siis võtan kaasa on läbipaistva vihmavarju. Polegi seda veel vihma käes hoidnud. Tavaliselt pole vihma, või kui kiire, siis haaran ikka selle tavalise, mis esikus ootel.

Helesinine..

.. ja heegeldatud mobiilikotike. Ikka peotäie helmeste lisaga. Seemnehelmed suurusega 8/0

Koepinnalt taas selline .... ühtlane?
Koti alumises ääres on helmed hõbetatud sisuga, aga kuna neid mul kogu koti jaoks ei jagunud, nii umbestäpselt silma järgi, siis segasin sinna läbipaistvaid juurde. Ühtlaselt läheb läbipaistvaks üle.
Üleval ääres ongi 3-4 rida ainult läbiüaistvaga tehtud. Kinniseks nööp ja heegeldatud käpideme osa, saab kenasti ümber käe kõlkuma jätta.
Nööpi otsisin ka igavesti kaua. Üks oli, helesinine, aga see jäi peale õmblemist madal ja sinna oli paha kinnitusnööri tõmmata.

Oma mõlemad telefonid mahutan vabalt kotti, ülaäärest jääb pisut avaralt, aga seal ju nööp.
Muidugi ei topi neid sinna korraga. Ükshaaval ikka :P



Ilusat kevade algust.
Suvilalilled.

Kaks prossi

Vildilehtedest. Valmis motiivid. Sellised kevade-tärkamise moodi.
Kevad jah pressib ilusti juba ennast kohale. Märtsi keskkoht ka juba. Kindlasti tuleb ilma suhtes mõni tagasilöök, aga päike juba nii kevadine ja tuulevaiksel kohal täiesti soe. Varsti rannahooaeg.

Esimene pross kinnitatud vaid liimipüstoliga
Teine õmmeldud ja kroogitud niidi-nõela abil, vaid see südamik liimipüstoliga kinnitatud.

Tegelikult peaks need ühesuurused olema, aga see esimene pilt liiga lähedalt, teine siis liiga kaugelt...


Saiakesed ka, eile sai tehtud, ja täna siis ka kordusküpsetus.
Hästi nämmad on.

Veider on see, et need satsisallid, kootakse ju suht hingetõmbega terve kera ära. Vat, ma koon juba, ... häbi öeldagi, kolmandat päeva, kusjuures vardal 7 silma, ja ma suudan ka siis varda kudumise pooleli jätta...
Ju mul pole sellise salli kudusoolikat või on see totaalselt umbes, aga olemasolev lõng peaks ju salliks moodustuma.

Mõnus, hommikul paitab päike kööki, ja samasse aknasse ka õhtul. Selle nimel on isegi hea, et vastasmaja olemas on :)

Daalia

Kõik algas sellest et leidsin igavest ilusast blogist vildilehest tehtud daaliaõie . No otseloomulikult istusin ilanire tilkumas ja unistasin, et teen ka sellise... Mida aga polnud, oli vildileht.
Külastasin siis meie käsitööpoodi ja saabusin tagasi meetriga müüdava vildijupiga.
Kuna niikuinii oli plaan külla sõita, siis kahmisin vildi, printisin välja juhendi ja teele.

Üritasime siis Tapal, Kulla385-ga (ta blogi on kuidagi unarusse vajunud) vildilehest daaliaid välja võluda. Ma tegin 2 tk, mõlemad õmmeldes, liimiga sai vaid kroonlehed kokku surutud, aga välja tuli nagu ikka, või siis selline külmavõetud, sügistuultes räsitud kahtlase välimusega... lilleõis. Et nagu närtsinud daaliapross, pisut samamoodi närtsinud daamile ??

Ei-ei, ma isegi ei teinud seda enam lõpuni, ehk siis prossinõela külge ei pannud. Ülejäänud vildilehejupid hoopis tärgeldasin kodus ära, vilt sai tugevam, aga proovitööni pole veel jõudnud.




Eile aga läksin uuesti kangapoodi ja ostsin juba tunduvalt paksema vildilehe. Ühest A4 suurusest lehest saab lillekese kokku küll.
See juba meeldis mulle rohkem. Tegemine oli nats vaevalisem, Kroonlehtede jaoks kasutasin küll otsast niidi-nõela abi, sest polnud mõelnud, mismoodi ma liimi kinni pressin.
Kui kõik need 37 kroonlehte olid niidiga torukeseks veetud, siis edasi tegin asja kiiremalt liimipüstoliga.
Lehekeste ja sõdamiku vahele jäi pisut totter vahe, sinna uhasin ka liimi ja vajutasin sisse seemnehelmed. Tõsi, neid on juba 2 tk ära pudisenud, aga enamus peaks siiski seal püsima.
Värv tegelikult selline erkasm/pisut tumedapoolsem krookuselilla.
Aga juba läbi fotokasilma vaadates oli värv kohe sinine, mis sinine.


Ma isegi arvan, et teen neid veel, aga selleks juurutan võtte, millega saab kõik toimingud liimipüstoliga ära tehtud, endal jääb siis kroonlehtede lõikamine. Ideaalne oleks, kui need saaks ka mingi masinaga lõigatud. See aga jääb sinna unistuste alla.