Violetne toon

Kaelakee. Tegin seda päris jupp aega.
Esmalt polnud ketti, mis oleks seda värvi, mis oli pael. Sain keti, muretsesin uue paela. Siis peoga helmeid...
Ja traati polnud seda värvi, mis oleks tahtnud.
Siis said miski muu projekti tahtel ühed lillad helmed otsa.
Siis ootasin, kui neid taas kogunes.. ja karpides tuulates terahaaval kokku kogusin.

Lõpuks siiski sai asi nii, nagu ma peaaegu ette kujutasin.
Kohati jääb tunne, et paigutaks igasse ketiahelasse veel ühe helme ?
Või mitte....

Muud lillad helmed läksid hoopis teise ehte sisse seepärast, et neist pikkadest traat läbi ei läinud
ühel suutsin niikuinii otsast traadiga killu lahti kangutada.
Aga helmetross, 0,35 ja kahekordselt läks lipsti läbi.
Kahekordselt, sest nii tundus toekam.


Ja suvilas, varjus istudes täienes värvivalik
Pilte igaühest eraldi ei tee. Niikuinii kustutasin oma ääreni täis Picasa albumist portsu mitte vajaminevaid pilte ära. Niikuinii onad mul plaatidel olemas.

Ja sellised, eelpainutatud traadile tehtud kaelaehteid on mul ka mitut tooni ja värvi olemas, nii klaas (kaelas raskemad)
kui akrüül või plastik - mis vahet neil on ? helmestest (kaelas kergemad)

See värv sai siia seepärast, et värvitoon oli mõnus. Kirju ja roosa ja sinine seekord veel siin pole

Vahel tundub, et asju, mida pildistada on hoopis rohkem, kui seda teha jaksad.

Ja siia otsa see pilt, mis eelmisel korral veel teises kaameras oli

Selle pildil , see sai tehtud suvilas, otsisin kaua tausta. Kapis avastasin - oo, nagu oleks miski võlukapp :P - linase rätiku, käsitsi heegeldatud pitsiga.
Jälge ajades tuvastasin, et rätik pärineb Türi korterit tühjaks tegemise asjade hulgast. Seega algselt võib ta olla samavõrd Muhust pärit, või siis mandripoolt, ehk Virtsust.
Väljapaistmiselt vana, ja kangas tundub olevat käsitsi kootud, kodutelgedel.
Seismisest pisut väsinud, aga igati terve.