2011.

Nii ta siis tuli. Tahad, või mitte

Sel aastavahetusell ma söögile ei panustanud. Ei mingeid seapraade ega kapsast (kaloreid tuli ikka :P koogi näol)
Kuna vanem poeg arvas heaks koju tulla, siis ta ka kokkas. Ei miskit praadi, hoopis huvitav toidukooslus, peekon, muna, pasta, mingi kõva juust, küüslauk, .. ja tegelikult ma isegi ei tea, mis sinna Wokk-pannile rändas, igast kraami oli. Maitse oli väga mõnus ja hea. Kõhule ka liiga ei teinud. Täiesti tavaline mõnus reedeõhtune söömaaeg. Pilti ei teinud. Sai otsa.

Tõsi tordi olin ma siiski lauale teinud. Eelmisel päeval.




Keskväljakul tulemängust sai seeriavõtteid tehtud (mina ei teinud seekord, aga meie aparaat tegi) Neid võtteid on lahe kerida, nagu uuesti oleks raketituled. Ja muidugi ka tagurpidi on omamoodi, kõik tuled koonduvad kokku.


Täna jätkas poeg kokkamisega.
Pildi sain siis, kui olid viimased kolm küpsetist

Leht-taigna peedi ja sinihallitusjuustu küpsised.
Liiga maitsvad :D



Rõdul leidub meil tegelasi.
Üks tihane tukub lillepoti äärel
Ja üks toakass on unustanud, kui lumine on rõdul ja tahab tuppa.

Kuulõpu asju

Korjasin kokku pilte ja ka pildistasin, mida veel andis.
Lihtsalt... noh võiks ju tihemini kirjutada aga... äh, mis sellest nüüd nii...

Alustadesa epoksiidvaigust.


Sellel trapetsikujulise vaiguripatsite sees, tagapool on selline asi, nagu shell powder
Pildi taha peitsin selle, kuigi edaspidi üritan terve ripatsi sellega teha. Jääb päris huvitav

Ja siis veel kaks paari
Veel sai tehtud üks pisike komplektike, selline kollane-kuldne.


Ja esmakordeslt panin kokku ripatsi-pommi, või kuidas nüüd öelda. lamedad pooled kokku, millest õhele saagisin sisse soone, mida mööda läbib seda traat. Teine kord, kui sellise töö ette võtan, olen targem. Saab mõned keerilised teemad palju paremini lahendatud.
Aga sellest siis mõnel teisel korral
Ripats ühelt poolt

Ja teiselt poolt
Mõlemal pildil siis sama noormees. Erinevatel aegadel.

Lihtsalt proovimise mõttes ka oma kodulinna pisut
Ja sain ühe vana ühekroonise, sellel on ajahammas igati oma jõudu näidanud, aga sellega on üks plaan. Hetkel sai ta kenasti vaigutatud.

Ühelt poolt
Ja teiselt poolt. Puhastasin küll igati, aga vanadus-sälke ja kriime ei eemalda. Sellisena ongi kena, kulunud.
Selle saab vajadusel ka vaigu seest kätte. Sel juhul tuleb vaik lihtsalt ümbert ära lõhkuda.
Ajalooliselt nätab mündi teine pool aastaarvu 1934
See münt on palju üle elanud, ja seda on suudetud hoida, arvestades, et vahepeal oli sõjaaeg, ja kaasa võeti vaid oluline.

Annis rätt valmis mul ammu, no oma novembri lõpuks oli ammu valmis.
Edasi ootas oma aega, et keegi (loe: mina ) viitsiks seda venima sikutada. Läks jälle tublid nädalad.... Lõpuks sai see ka voodile luivama. Ma ei saa aru, mis vaev on kassil nende nööpnõeladega? Nii vaikselt kõndis sinnapoole, et oh, ma niisama siin jalutan... lebas räti kõrval ja siis, kui ehk (temaarust) keegi ei näinud, kiskus ükshaaval nööpnõelu välja?!

Peale kuivamist, no vabalt 4 päeva vist, siis võtsin nööpnõelad ära, ja paberi alt ka.. ja siis oli õhtul pime ja päeval ka suht pime, igatahes pidistatud sain alles täna.
Võiks öelda, et need nupud mulle ei meeldi kududa. Võimalik, et ma päris täpselt ei oska ka. Igatahes täpselt teise nupurea lõpul kadus mul nupu-tegemise-isu ära. Seega kolmas nupurida jäi lihtsalt ära.

Ja nüüd mõned nädalatagused suvilapildid. Siis oli ainult Monika seal tuuseldanud.

Aiakiik
Ja hekk. Hekk on meil nagu müür. Naabrite oma on kahte lehte laiali, aga meil ei vaju see kuhugi, ei kuidagi

Tädi suvila nägi lumeonni taoline. See pilt enne selle suure lumekuhja mahaajamist

Vaigumedalid

Rahad vaigus.
Oh, üle hulga aja on asi, mis mulle ka meeldib :)

Ripatsid

Need ripatsid kuivasid vabalt juba nädala ja ootasidd. Hetkel , ma ei tea mida nad veel ootavad, aga arvatavasti miskit jubinat sinna aasade otsa.
(ja vist ei kisa ka, et järgmine ports on ka ootel, isegi veel lihvimine/lakkimine pole seal tehtud...)
Veider, nagu miski hall udu oleks peal. Ei jaksa(tegelikult ei viitsi kah) suuremat käsitööd teha. Anni`s sall on kootud juba miski 3 nädalat tagasi. Nädal, või isegi rohkem tagasi ostsin nööpnõelad, aga vat venitatud ei saa.....

Pistsin ripatsid ühele pildile. Kui miskit huvi on, siis küsida privas. Alati ei tea, kas kõik pildil olevad on veel ka alles.

Pallikesed.

Need suured mummud on 19 mm läbimõõduga, seega selline nirum pinksipall lausa.
Seekord siis jõulumumme, lumemumme ja puulatakaid.




Ja natuke vidinaid võtmete edevamaks muutmiseks.

Lumi on vägev. Kuigi, ausalt öeldes hakkab juba väsitama.
Eriti, kui linnavahel on osad kõnniteed lausa lumevallide all, või siis laiale kõnniteele on labidalaiune kõnniriba sisse lükatud, kahel poole kõrged vallid. Muidu on see valge lumi igavesti armas, saaks selle koristustöö kuidagi organiseeritud

See pilt aknast siis reede öösel. Praegu on maja ees kogu see lumi agarate majaelanike abil sinna autode taha lükatud ja need madalad põõsad kuhja all peidus.
Meeldib, et liiva-soola segu pole ohtralt loobitud, seega kena valge ikka.

Paide Jõululaat.

Laupäeval oli siis Paide Jõululaat.
Palju pilte on leida Facebookis, Paide Kultuurikeskuse lehel ja Järvamaa Eesti südamaa lehel.
Alguses oli ikka külm. Paganama külm, kohe väga-väga külm.

Tasapisi hakkas rahvas liikuma. Oli neid küll palju, aga ega see soojemaks ei teinud. Helistasin ja palusin tuua midagi jalge alla, muidu külmun taldapidi maa külge. Toodi koguni vineertahvlid, seega olime lausa parketil :)
Samas saime ka termosetäie sooja jooki, seega oli juba kõik OK. Käed külmetasid, kindaid ju ei hoia käes, seega iga vaba moment käed taskus (väga kole pilt aga mis teed,...) seega edaspidi teen endale muhvi.

Olime käsitöötelgi keskel. Seega väljas sadav lumi meid ei seganud ja tuul ka ei puhunud. See oli kenasti meie suhtes.

Me täpselt ei teadnud, kaua laat kestab, aga kuna meil ikka rahvast oli, siis oli meie laud selline....
Maili tõmbas veel otse meie ees oleva küljeakna lahti seega olime avatud keskväljakule :D
Teised kadusid kuidagi ruttu meie ümber ära.

Ja siis tulid "telgimehed" Tõmbasid tuled maha ja hakkasid meie ümbert telki maha lammutama.... Siis tuli meil ka elu-kiiremad-liigutused teha pakkimisel.

Enne laata sai valmis ka roosa pärlikee. Selline nunnu. Koos käevõru ja kõrvarõngastega.Samas sai valmis ka kee ristiga. Ma ei tea, mis trend see on. Mina ise seda ei kannaks, aga kuna küsiti... siis tegin.
Selle jaoks peaks enne hoopis eeltööd tegema, et saada õige pikkus, õige helmeste arv ja muu selline kindel asi selle ehte kohta. Kuna ma seda eeltööd ei teinud, siis seda keed ka religoonile vastavaks ei sea. Lihtsalt mustad helmed + rist.



Ja ikka vaigust ka pisut. Asi on uus, aga huvilisi ja ostjaid oli. Oh mulle nii meeldib see vahva materjal :)

Neid kõiki, mis pildil, ei ole enam alles.

Sinine lumehelbeke

Üks sinine sädelev lumehelbeke. No päris nii tume vast ta tegelikult pole,. aga suht tumesinine sädelev lõng.

Muster pärit viimasest Valentinast, aga ainult keskmine osa. Aga muster on tiba vigane. (nagu
ikka juhtub)Lõngaks on sädelev Anchor, pisut jämedam. Heegelnõel on 1,75

Ja ühed kõrvarõngad ka siia. Otseselt Helikesele :)


Kojamehe lõbud. Kui lund on palju ja vaba pinda ka :) :)
http://www.youtube.com/watch?v=9VL3IxGAnno

Liithelme lisa.

Oli mul tehtud üks liithelme kee. Sellele oleks kenad ka lisaks kõrvarõngaid. No ma tegin nii igaks juhuks käeketi ka muidu pärast on nii, et kee ja kõrvarõngad on, aga näe, käeketti ei saa kohe kuidagi tehtud :D

Kee sai 3 helme võrra ka lühemaks tehtud.Kõrvarõngad sellised tavalised, ühe liithelme-teema nagu.
Ja käevõru sinna siis pisut "sahistav"
Tegelenud olen ka epoksiidiga.
Mõneti väga vahva tegemine, aga kannatust peab selle juures olema. See kuivamine... tahaks ju tulemust vaadata ja keerata ja pöörata jne, aga ei, 72 tundi tahenemist ja muudkui oota ja oota...
Neid vaigupilte ma IT foorumis olevasse blogisse ei pane. Kuna ma ei oska netist leitud piltide autoreid enam leida, ja kui ka leiaks, siis kas, kraabin ehte tagaküljele, et pilt leitud sellelt aaderssilt ja see/teine on arvatavasti autor ja pildist kasutatud 1/4 alumist paremat nurka?
Kuna ma seda ei tea ja ei oska, siis et mitte tuliste sõnavõtjate, autorluse alal, viha alla sattuda, siis sinna ma esialgu pilte ei pane. Nüüd aga, kui mitu inimest on andnud loa oma pildipanka sorida, ja olen ka ise luba küsinud, siis vaatame edaspidi seda asja.
Vasakul alumine on juba uue omaniku juures.

Kohvitassisoojendaja

Läbisin siis edukalt kuruse ... see jubepikanimega ehk siis Loovuse ja ettevõtluse arendamine erinevate kunstiliikide kaudu .
Lugesin saadud paberilt asju, mida ma nagu oleks seal läbinud... aga ju ma siis ei täheldanud, millal ma näiteks kaaruspaela oleks teinud, see on ju see hargil tegemine, eksju . Noojah, ju ma siis ei pannud lihtsalt tähele, aga mis sest, ma olen selles teoorias teadlik küll, vaja vaid hea hark sebida, selline mõnusalt kätte istuv ja siis palju kannatust.

Süstikpitsi tegime küll. Vähemalt ma nüüd tean, et niipea, ma selle tegemisega tegelema ei hakka. Peale tunnist sõlmimist, harutamist, sõlmimist alguse maha lõikamist, sõlmimist,.. tõdesin, et ma tahan ikka ja alati selle sõlme kuidagi valest niidist moodustada. Ei noh, pärast läks küll asi liikuma, aga selleks ajaks oli mul kannatus katki ja tegemistahe nullilähedane ( seal miinuse pool juba)

Valmis sai minu Ühe-kohvitassi-soojendaja-müts.

Kaunistatud siis minu polümeersavi lehekestega ja teraval vaatlusel näeb ka mu süstikpitsi sõlmekest :)


Sellel pildil siis jube veidrast ja minu jaoks ...... ! materjalist, ehk linavildist tassi või väiksema kohvikannu soojendajad. Minu oma on see parempoolne jurta, mille esimesel päeval küll alustasin, aga edasi ei jätkanud. Materjal on lihtsalt jube, nagu ehitusmaterjal, ülitolmune ja prahine... ja nii ta minust sinna jäigi, poolik...



Edvistan ka teiste tegemistega . Valmis üks imekena kaelakee. Minu poolt siis masin, millega need meetrid seda pununööri valmis sai vändatud.

Ja siia veel seekord kaamerasse püütud epoksiidvaik. Komplekt, mis mulle algul ei meeldinud mitte sugugi, aga nüüd juba pisut nagu paremas valguses näen seda.

Pühapäevaõhtune lasanje

Mõnus.
Lasanje.
Tõsi, ma ei viitsi seda just eriti tihti teha, nagu oleks miski ületamatult suur ja raske tegemine. Vastupidi, see ei ole ju miskine keeruline asi. Kättevõtmise asi.

Ahjust otse
sel ajal, kui lasanje küpses, tegelesin nagu ikka......
pärlitega. Väike valik siis pildil


ja lumememme meenutav kõrvarõngapaar.


Edasi hakkan nüüd taas kuduma. Ehk jaksan ka mina ühe rätiku ise lõpuni valmis saada.