pühapäev, 29. märts 2015

Ühel päeval....

Selle aasta kevad on varajane- kes seda veel ei teaks, eksju
ükspäev, (17.03.2015) jalutasin, Imelise päikeselise ilmaga võtsin näppu ka fotoka.

Mis siis silma jäi..

 Maja juurest välja keerates jõuan Laiale tänavale. Tänavanimi Lai on vist igas linnas. Praegu On sellel tänaval väikelinna kohta üsna suur liiklus,
Lapsepõlves seda ei olnud. Siis polnud ka magalaosa Soo-Kure. Seal oli lihtsalt heinamaa
Laial tänaval oli ka lapsepõlve mängumaa.
Puu all, eemal paistab truup
See punane tuletõrje veevõõtu koht oli siis tavaline tänaavakaev, -"kalonka" - nagu me seda kutsusume. Sealt viisid vee lähedal asuvad veevärgita majad ja sealt jõõime ise palaval suvepäeal
 Truup on kenasti alles, aga tee on sellele nii lähedale nihkunud, kui veel saab. Mängimiseks oligi see truubipealne kiviäär. Siis oli ka vihmastel ilmadel ja kevadel kraavis vesi. Nüüd enam pole, ka teine pool sellest on kinni aetud.
Truubist asfalt tee servani oli tubli meeter, ja autosid oli ka mõned päevas, millest suure osa hõlmas Kesklinna ja Prääma vaheline linnnaliinibuss
 Truubist kohe edasi oli ka heinamaa. Kasvas siis seal igasugu heiamaalilli, kevadised pääsusilmad ja kellukad... Nüüd trimmerdatakse seda valju lärmiga umbes 4x aastas ikka
Samm taagasi astudes, kohe mängukoha kraavi serval on sirelihekk, üks vähestest mis veel alles.. Ja pildilt puuderivi ja sireliheki vahelt käis kõnnitee, enam ei meenu, kas lihtsat liivatee, või olid ka paekivi plaadid. Praegu ei mahu sinna enam midagi...







 Tänav ise oli siis kitsas kruusatee, tänava ääres olid suured Paplid, ja ei mingit kõnniteed.
Noorte võrrimeeste lemmiktänav, kus tolmas hästi
 Igas linnas oli siis ka väiksem või suurem lõbustuspark. Meie oma asus siin. Paadikujulised kiiged, kitsedega karusell ja kahest lennukist koosnev jube pöörlev ja mürisev monstrum.
Kiiged asusid siin kahe kase vahel, ainus arvestatav asi, kus vahel sai kiikumas käidud
 Siin asus vanasti Türi-Tammsalu raudtee
 Teisele poole on raudtee koht osaliselt nähtav, eemal on kest seda mingid juba vanad ühiselamud
 Kuused raudtee ääres. Neid oli kahes reas, ja seal all ja vahel sai siis rongi luuratud. Lähedale minna ei lubatud, aga heki alt nägi ju ka. Rong käis 3x päevas edasi--tagasi vist




Teiselt poolt paistab raudtee asukoht paremini veel...












Lembitu park, ehk meile siis Muuseumi park.
Praegu siin suur ja lage muruväli, mäletan siin hoopis hekiga ümbritsetud laste mänguväljakut. pingid, liivakastid ja 1 kiik








See sirgjooneline tee on olnud siin kaua


Teisele poole on keset murruplatsi kaev.
Kunagi oli seal ka kuurid ja kaev oli nende kõrval. Kuure pole enam ammu, aga kaev on. Pakun, et vett ei pumpa see enam ammu...

 Lembitu park on praegu väga lage, võrreldes sellega , mis ta oli kunagi. Mäletan enne praegust teede olekut ja rajamist veel kahte pargi disaini, üks neist ei püsinud kaua, vast mingi 4-5 aastat, siis tuligi praegune ristteede võrk ja mittepurskav purskkaev
 Pargi kõrval olevad krundid eraldusid sirelihekiga, kahjuks ei õitse seal enam sireleid

 Värskelt on parki korrastatud, päikesepuuduses lilled on nina välja ajanud juba lehekuhja all
 Pargi ja minu kodu vahel oli veel jupp heinamaad. Seal taga asusu siis see lõbustuspark, aga siinpool oli van hõbepaju. Selle mahakooldunud oksa all möödusid ka paljud suvepäevad. Ema teadis, kus ma asun ja telefone ju polnud :)
Sinnasamasse taha jäi ka raudtee. Heinna niideti 1x aastas ja meil olid oma rajad sisse tallatud

 Puu oli juba siis suur ja ilmselt ka vana, vajunud oks on heakorra tööde käigus maha saetud















Sealsaamas olevas sirelihekist on alles vaid kännud....



 Maja taga asus väiksem elamu, kuus olen isegi käinud, mu üks mängukaaslane elas siis seal oma isa ja vanaemaga. Kahuks ei tea temast enam midagi. Kaua on maja tühi olnud ja laguneb. Keegi käib seal küll puulehti riisumas.
Teisel pool maja on Kitsas tänav. Siis õigustas ta oma nime, Tupiktänav oli, Pöördel asus juba katlamaja. Sealt küll sõitis 2x nädalas masuudiauto läbi, ja mõned vastasmaja autod, aga see ei seganud midagi.








Sellel tänaval asus meie ja vastasmaja laste rahvastepalli mänguplats, triibud olid nii tugevad, et suvevihm neid maha ei pesnud.


 Vasakul ei olnud kõnniteed ja paremal olid suured puud, neist pole enam palju alles
 Maja ehituse ajal oli pinnnast tõstetud ja praeguseks tasaandatud alal oli umbe meetrine kalle. Seal kalpinnal me kaevasime endale "peidukaid" kuhu siis sai klaasikildudest, lilledest, käbidest, paberist jms kaunistus tehtud, mis siis klaasiga sai kaetud, enam ei meenu, mis nimega need salakohad olid, aga nende tegemine oli põnev
 Siin on nagu natuke see kaldpind aimatav













Kahe suurre maja vahel asub sellinne vana maja. Kui seal remonti tehti, veeti sisse küülm vesi, siis oli maja ju elannikest tühi.  aga mitte meie maja lastest. Oi, sealne maja sai ikka otsast otsani läbi luuratud, muidugi siis, kui ehitusmehi polnud.
 Oli ilus kevadilm.