kolmapäev, 28. juuli 2010

Mütsike.

Mütsi tegemist plaanisin ammu. Selliseid pisikesi, nunnusid.
Tegelikult on mul üks heleroheline, heegeldatud ka valmis, aga.... ah, nojah.

Hoopiski varem lasksin Renal tellida endale Ebay-st varsad, palju pundis ja ringsed ja 20 cm pikkused . Täpselt nagu mütsitegemiseks loodud. Ei mingit jahmimist 5-e vardaga, ega ülipika ringvarda tamiili kiskumist. Mõnus. Seega proovisin.
Minni käest sain teavet, mitu silma oleks sobilik, ja muster olgu lihtne, nagu vausaba. Nii ta läks
Pidi vedasin siia mujalt, seepärast selline suurem.

Kuna ma pole varem mütsikesi kudunud, siis see selline algeline sai, ma mõtlen lõpetamise asja. Aga eks ma õpin :P

Täna käisin Minni juures, rattaga. Ma ei võtnud kudumist kaasa, vaid hoopis tangid ja traadi
seega olid kõige mõnusam teha kõravrõngaid.

Sedasi, palju neid saigi.
Ups teatas Minnile, et meie suurtellimuse pakk on eestis. Vahva.
Alles reedel 23, sai nii tellitud, kui makstud.

pühapäev, 25. juuli 2010

Valge

Valge kee. Südamekesed ja piklikud klaaspärlid
Tegelikult ka päris nunnu.

Eile käisime Kihnu saarel. Õnneks polenud selline jäledalt soe ilm. Mõnusalt jahedamapoolne oli.
Ainus paha, oli tuul. Nii sellel imetillukesel praamil
Tilluke praam = 5 sõiduautot, no hädapärast oleks miski mini ka juurde toppinud :p

Seega siis praamil sai olla, kas kuskil keldris, seetähenad autoteki all, ilma ühegi aknata, või siis sealsamas autode kõrval. Siiski valisime välimise koha. Lihtsalt all oli nii ebamugav olla. välja ei näinud, selline kahtlane müdin+kõikumine.

Seega tuul üritas kõigest hingest nii ära puhuda, kui loksutada. Ära ei puhunud, ja loksutamine oli ka parasjagu.

Saarel vurasime ringi kahe autokasti autoga. Seal siis see tuul oli kuidagi teravam. Kahjuks pani see mul pea valutama.
Aga muidu oli tore, kuigi liiga kiire reis.
Käisime mööda saart, liikusime siin-seal, kohalik muuseum, kirik, kalmistu (kalmistule sisse ei taha nad lubada, olime aia taga), kämpingus välisöök, ja mererand ja sealt siis folkloorikontserdile. See asus Ärma Roosi kodutalu tillukesel õuel. See oli tore. Kes on käinud, see teab.
Pilte tegin ka , aga hetkel pole nendest valikut teinud, mida üles laduda.
Roosilt ostsin raamatu.Sinna sisse ka temalt pühendus.
Tagasi koju sain kümneks. Pikk päev oli. Olen siiani pisut väsinud ja peavalus (tuulest) homme pean kahjuks juba tööle minema.
Ega mul selle töö vastu pole midagi, aga kui töö tuleb teha min. palga eest, millest veel ligi veerand väiksema kätte saad, siis on paha.
Jube hea ju töötundide vähendamise arvel palka kokku kiskuda

kolmapäev, 21. juuli 2010

Violetne toon

Kaelakee. Tegin seda päris jupp aega.
Esmalt polnud ketti, mis oleks seda värvi, mis oli pael. Sain keti, muretsesin uue paela. Siis peoga helmeid...
Ja traati polnud seda värvi, mis oleks tahtnud.
Siis said miski muu projekti tahtel ühed lillad helmed otsa.
Siis ootasin, kui neid taas kogunes.. ja karpides tuulates terahaaval kokku kogusin.

Lõpuks siiski sai asi nii, nagu ma peaaegu ette kujutasin.
Kohati jääb tunne, et paigutaks igasse ketiahelasse veel ühe helme ?
Või mitte....

Muud lillad helmed läksid hoopis teise ehte sisse seepärast, et neist pikkadest traat läbi ei läinud
ühel suutsin niikuinii otsast traadiga killu lahti kangutada.
Aga helmetross, 0,35 ja kahekordselt läks lipsti läbi.
Kahekordselt, sest nii tundus toekam.


Ja suvilas, varjus istudes täienes värvivalik
Pilte igaühest eraldi ei tee. Niikuinii kustutasin oma ääreni täis Picasa albumist portsu mitte vajaminevaid pilte ära. Niikuinii onad mul plaatidel olemas.

Ja sellised, eelpainutatud traadile tehtud kaelaehteid on mul ka mitut tooni ja värvi olemas, nii klaas (kaelas raskemad)
kui akrüül või plastik - mis vahet neil on ? helmestest (kaelas kergemad)

See värv sai siia seepärast, et värvitoon oli mõnus. Kirju ja roosa ja sinine seekord veel siin pole

Vahel tundub, et asju, mida pildistada on hoopis rohkem, kui seda teha jaksad.

Ja siia otsa see pilt, mis eelmisel korral veel teises kaameras oli

Selle pildil , see sai tehtud suvilas, otsisin kaua tausta. Kapis avastasin - oo, nagu oleks miski võlukapp :P - linase rätiku, käsitsi heegeldatud pitsiga.
Jälge ajades tuvastasin, et rätik pärineb Türi korterit tühjaks tegemise asjade hulgast. Seega algselt võib ta olla samavõrd Muhust pärit, või siis mandripoolt, ehk Virtsust.
Väljapaistmiselt vana, ja kangas tundub olevat käsitsi kootud, kodutelgedel.
Seismisest pisut väsinud, aga igati terve.

esmaspäev, 19. juuli 2010

Esimene leivategu

Juuretis olemas.
Jahu sain ka, kahte sorti/tüüpi

Veel ei saanud linnasejahu, mida tuli taigna sisse segada täpselt tunde järgi.
Sai ka ilma selleta, ainult kokkuvõttes jäi pisut heledam.

Retsepti, või mis, see oli pigem juhend, mida ma Kulla 385 köögis leivategemise kõrval tähendasin.

Juhendis oli, et eeltegu olgu vähemalt 12 tundi-24 tundi varem algatatud.
Panin siis eile õhtul asja käima.

Täna vaatasin täpselt, mida pidin veel kaussi lisama, ja siis oli juhendis koht

.... trundega jahu ja see on Eesti Rukkijahu, Kalevi oma ja siis sõtkud ja sõtkud ja jahu veel ja tundega ja sõtkud.....

Ja nii ta läks.
Igasuguse pudi-padi, mis sinna leivataigna sisse saaks panna asendasin täiesti ainult päevalilleseemnetega. Et siis enne ahju minemut ja pärast.


Päris mõnus tuli, eriti soojalt ja taluvõiga mmm-mm.....

Eile ja üleeile nokitsesin suvila sauna eesruumis helmestega. Päris puu alla ei kolinud, aga päikese käes ei taha ma ammugi olla. Väldin seda igal võimalusel. Suurt päevavarju ka polnud ja tegelikult oli saunas jahedam
Üks töö pildil. Millegipärast ei tahtnud teised pildid välja tulla, või mis ?, igatahes ma ei kohanud neid arvutis.

Sauna ees, värava kõrval on meil toompihlakad. Mu ema -isa istutasid need ammu, neile need mustjaspunased marjad meeldisid, mulle aga ei istu need. Muidugi puid maha võtta ma ei lubaks, las olla...
Eile oli seal parv linde nagistamas, jõletumalt zuumides sain miski punakõhulise pildile.
Aga mis lind, ei tea.

Aah, nüüd meenus, miks osasid ehtepilte pole, heh, ma pildistasin need Canonisse, sealt aga pildid hoopiski arvutisse võtmata

reede, 16. juuli 2010

Teine katse.

Teine katse seisneb siis päikeseprindis. Eelmisel korral Kulla385 juures läks see üritus päikese puudumisel nihu. Tuli korrata.

Saabusin kohale jälle sama vara. Mis teha, kui bussiliiklus on nii sätitud, et kella 8-ks rahvas vabalt töölegi jõuaks.

Tasakene majja sisenedes, sest kõik normaalsed inimesed ju magasid, suundusime kööki, et teha kohvi.
SEE pagana masin ragistab neid ube uskumatult suure kolinaga, eriti veel magavas ja vaikses majas.

Kööki astudes, mis ma näen!!
kapi peal on kauss kerkiva leivataignaga MMmmmmm :) mõnus!

Istusime siis köögis, vaatega siseõue.
Saabus kass, kuskilt. Raudselt oli basseinis maitsvam vesi kui tema kausis, Tegelikult on ju nii.

Siis märkas meid....
Edasi patseeris mööda basseini äärt, nägi midagi basseinis, arvatavasti putukat. Arvasime, et nüüd kohe kohe läheb seda huvitavat asja püüdma, aga ei, hüppas maha ja kõndis uhkelt eemale.

Meil sai kohvi joodud, majas ärkas rahvas, märgates, et mina jälle kohal !! :P
Kiire käik kohaliku kaubandusega tutvuma ja hakkaski prindiaeg.

Võtsin kaasa poja T-särgi, mitte kõige uuema, et, kui nässu läheb pole niiväga kahju.
Esimene pool.
Ja tagumine:Valminuna siis riidepuul:


Kulla tegi ka särgi, mis muide on sujuvalt minu seljas. Nagu oleks taas "ise teinud"

Vahepeal, kui päike printerina töötas, me swirlisime.
Swirlimise tegin mina soojades toonides, Kulla385 aga sinise lisandiga.
Kuna mul neid pöörised on kodus niikuinii ootel, litsusun omad hoopis lapikuks. Auke pole veel teinud, ja kiire ka nendega praegu pole. Nägemus nende kasutamisest on alles toores.


Kullal tuli neid terve karbikaane täis , aga kõik ei saanud pildile.
Polümersavi sai korralikult küpsetatud - ahi oli meil juba soe. Leib oli just valmis saanud. Tapa poodides kolades sain ka kaks leivavormi. Uskumatult polnudki väga röögatu hinnaga. (meil on need küll liiga kallid) Leivajuuretis on mul olemas, ja arvan, et esmaspäev (kui miskit ette ei tule) võiks leiba küpsetada.
Tahaks vaid teada, kuskohast saaks selliseid muid seemneid, mida leiva sisse panna, Viljateri näiteks?, ja kuidas nendega ümber käia, et nad hambaid ära ei murraks.


Ja kuumade ilmadega, pigem õhtul, kui jahedam õhk tuppa voolab, tegin ka pisut helmetööd.

Täna sai jälle rattaga Minni juures käidud. Umbes 20 min sinna ja teine 20 tagasi. Põhimõtteliselt oli mul hommikukohvi joomata. Haarasin poest ühe magusa ümara saia ja minek!

teisipäev, 13. juuli 2010

Kuum.

On palav. Hetkel on nii, et väljas on üle kraadi võrra jahedam, kui toas. No väljas juba suht õhtu...
Väljas 28,8, toas 30,4
See kuumus ei soodusta käsitöö tegemist. Täna harrastasin heegeldamist, aga vastik oli, kui näpud ja peopesa märjad.

Aga rattaga sõita on hea, sõidad nii paraja kiirusega, et vastutulev õhk jahutab. Muidgi miski jupp tuulevaikse metsa vahel oli nagu oleks mats, vastu sooja õhku end ära löönud.
Käisin siis Tarbjal. Ma ei tea, miski 5 km sinna vist... ja samapalju tagasi ka. Nii natuke. Kui ma just ei sõinud, siis hoidusin päikese eest varju, aga sõidu tagajärg on see, et käed on täpilised, allergiliselt. Edaspidi pean vist vihmavarju pea kohal hoidma, et varju jääks.

Tehtud pisiasju
ja Swarovski südametega

Lihtsalt mustade helmestega lühem kaelakee.

Valvas pilk.

pühapäev, 11. juuli 2010

Särav, nagu allikavesi


Selline jahedalt veesinine
või nagu jäätükk ... kui lumehelbekesekujulisi helmeid vaadata. Lumehelbekesed on Swarovski helmed. Teised lihtsalt lihvitud klaas.
Ümaratest helmestest suuremad on 10mm ja väiksemad 8 mm. Uskumatult suur auk on neis, sealt läheks vabalt 1 mm traat läbi ja jääls ruumi ülegi.

Lihtsalt kokkupressitud traat tuli avausest lipsti läbi. Kasutan traati 0,7
Selleks, et helmes plehku ei läheks, tegin otsa tillukese aasa

4mm traadiots ja aasa saab sellest kenasti keeratud.

Täna istusin suvilas algul saunaruumis varjus. Oh, ma ei taha nii erksat päikest. Hiljem, kolisin õue, aga õumapuu alla, et ometi päike peale ei paistaks. Mul on kergemate nähtudega vist päikeseallergia :( , aga ma ei kurda, mulle pole see päevitamine kunagi erilist lõbu pakkunud.

Õhtul, kui see päike enam nii tappev polnud, sai pisut pilte suvilaõiuest. Ikka lähedalt

Tikrid on rohelised, aga maitsavad. Me kipume need ikka enne õiget aega ära näksima.

Õitsev naat. va umbrohi. Otseselt on see naabri aiast. Seal pole juba paar aastat miskit tegelust olnud, seega on kogu õu suur umbrohuväli

Üks kreek.
Võimalik, et neid on selles pisikeses puus rohkem, aga praegu ei paista välja.

Ja lihtsalt üks puulatt . Pikk nagu tee, tegelikult vist 3-4 m pikkune.


Teeme suvilas pisut ehitus-remonditöid, seega puujuppe ikka leidub.

reede, 9. juuli 2010

Katse.

Katse seisneb siis selles, et eilset postitust polnud teistes blogides, kes mind jälgivad näha. Vaatame, kas tänane neile ilmub.
Et mitte lihtsalt jutu juurde jääda siis.. pilte

aaaga mul on tunne et on jätkuvalt miski jama.... siin bloggeris. Ei saa ju olla võimalik, et ise kuskil miski nässu läks. Iseenesest ju ei toimi midagi...

Vaatame...

Ok siis tegemisi. Mul ripub rõdul üks fuksia. Kui ostsin, ei teadnud rohkemat, et fuksia, nupud olid näha. Nüüd selline täidisõieline armsake ja õitseb-õitseb..

Hommikul, kui päike maja taha ei paista Ja õhtupoole, kui lill päikses.


Lisaks mässasin ikka ja jälle traadi, tangide ja seekord lisandus ka nöör.
Traat ikka kõrvarõngastele

Nendel ülalt teisel pildil olevatele kõrvarõngastele on ka kaelakeed. Muidugi kõrvakaid ikka valikult rohkem. ja osad ei olnud ka pildil vaid pisikese kotiksega juba kaelakee juures
Ja kogu see punt siis koos, kui päike rõdu aknalauale juba paistis
Ja ükspäev varem juba, miski mitu nädalat tagasi jäi ühest Sayilast ?? või kuskilt mujalt tellitud ( see polegi tähtis) metallisegust näppu latakas süda. Kahepoolne, seest tühi, aga lahti ei käi.
Sain talle päris jämeda punutud kunstnahk? võib olla ka päris nahk paela

neljapäev, 8. juuli 2010

Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei longi...

Selle sain eile täiega selgeks :D :D.

Tegelikult algas sellega, et need üliaktiivsed Rakverekad arvasid heaks järelaitamistundi teha ussiheegeldamises.

Mul oli ka vaja minna. Ausalt, ma pole vabalt 3 kuud ühtki ussijuppi heegeldanud (siinkohal mainin, et see on pisut nakkav, ma ajasin täna helmed niidile, aga veel pole sealt silmustki heegeldanud)

Veel oli plaan päikest prinditada ja leivaküpsetus üle vaadata

Juba varavalges teele asudes olin üsnagi täpselt 7.40 Tapal.

Unune Kulla oottas mind seal. Jõlevara, eksju. Aga mis teha, liiklus on selline. Pealegi tahtsin Kullaga lobisegda ja kui „hästi“ läheb, siis ka õmmelda, No mina ikkagi „õmbleks“, No aga kui suudad oma idee ja nägemuse asjast söödavalt teisele mõtteisse kanda, pealegi, kui majapidamises oli sihuke udupeen masin, mida mu silm varem polnud näinud ..... siis .... nojah, eks näete pildiseerialt, kuidas „MINA õmblesin“

Tasapisi kogunes ka muu rahvas. Meil aga sais eelikul õmblusmasinatöö tehtud.


Sujuvalt siis kööki, et vaadata tähelepanelikult segamist-sõtkumist-kergitamist ja küpsetamist + see imehea majas leviv lõhn....

Kuna köögis polnud mõtet istuda, palav ka, siis vajusime siseõue. Igaüks ikka nikitses, mida kaasa oli võtnud. Päike meie printimise teemast ei teadnud tuhkagi, oli pilve taga ja midagi meil sellest asjast väljea ei tunud. Vaatasime vaid värvid üle ja tõdesime – teine kord siis...


Majahoovis ja majas leiduvatet lilledest tegin ka hoolsalt pilte


Lastel oli muidugi õues rõõmu ja lusti. Päikest küll polnud aga ilma oli väga soe.




Siis, kui oli aeg, et leib saab valmis, kogunes sujuvalt rahvas kööki. Lihtsalt kuidagi kõigil oli kööki asja :D

See leib!! MMmmm-mmm-mmm.... Te ei tea, SOE leib !

Kulla lahkel loal saime ka juuretisejupi, see siis võeti vastu säravail silmil, nagu oleks missikroone jagatud, et oh, kas tõesti mina..



Ma läheks selle nimel kohe tagasi, aga tänaseks on arvatavasti ka see leib otsas, kui ka pole siis soe ta just kah enam pole ...

Iseasi, kui rõõmsalt mind tagasi oodatakse, Ma ju NII usin ISEõmbleja, Arvatavasti ma võtan järgmisel korral kaasa vaid selle riide, m is mul kotti jäi, Päikeseprindi oma... seda kohe õmmelda vist ei saa., on märg, või saab?? , see ju kuivab?..

Koju sõitsin siis viimase Tapa bussiga. Bussi viimane niiöelda kontrollpunkt oli Roosna-Alliku. Peale seda tallati pedaal põhja...Kiire-kiire..

Kes käinud, teab, et Mäos on tegelikult igavene rist ja viletsus liigelda. Siia –sinna ümbersõidud, tagasipöörded jne.

Üleval Mäo ristis siis peaks buss Paide peale keerama, see aga keeras täie lauluga Taru poole-

Ohoo, nüüd tuleb üks pisike Tartu ots... Ei, siiski. Premium tankla ees tegi sujuva tagasipöörde ja täie vaardiga Paide poole uuesti.

Näis, kuis järgmisel nädalal päiksesga koostöö on

Üritasin kassi pildistada, No võimatu, peaaegu. Ta sahmib siia-sinna

Lõpuks siiski suutsin ta tähelepanu niipalju ühte kohta koondada, et pilt sai tehtud

Proovisin ka äikese ajal vapralt pildistada, aga ei midagi. Tegelikult tulin sellele mõttele siis, kui suurem välgumäng oli juba lõppenud ja neid üksikuid sähvakaid ei suutnud tabada
Enne oli suht nii, et sähvis igalt poolt.