Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei longi...

Selle sain eile täiega selgeks :D :D.

Tegelikult algas sellega, et need üliaktiivsed Rakverekad arvasid heaks järelaitamistundi teha ussiheegeldamises.

Mul oli ka vaja minna. Ausalt, ma pole vabalt 3 kuud ühtki ussijuppi heegeldanud (siinkohal mainin, et see on pisut nakkav, ma ajasin täna helmed niidile, aga veel pole sealt silmustki heegeldanud)

Veel oli plaan päikest prinditada ja leivaküpsetus üle vaadata

Juba varavalges teele asudes olin üsnagi täpselt 7.40 Tapal.

Unune Kulla oottas mind seal. Jõlevara, eksju. Aga mis teha, liiklus on selline. Pealegi tahtsin Kullaga lobisegda ja kui „hästi“ läheb, siis ka õmmelda, No mina ikkagi „õmbleks“, No aga kui suudad oma idee ja nägemuse asjast söödavalt teisele mõtteisse kanda, pealegi, kui majapidamises oli sihuke udupeen masin, mida mu silm varem polnud näinud ..... siis .... nojah, eks näete pildiseerialt, kuidas „MINA õmblesin“

Tasapisi kogunes ka muu rahvas. Meil aga sais eelikul õmblusmasinatöö tehtud.

Sujuvalt siis kööki, et vaadata tähelepanelikult segamist-sõtkumist-kergitamist ja küpsetamist + see imehea majas leviv lõhn....

Kuna köögis polnud mõtet istuda, palav ka, siis vajusime siseõue. Igaüks ikka nikitses, mida kaasa oli võtnud. Päike meie printimise teemast ei teadnud tuhkagi, oli pilve taga ja midagi meil sellest asjast väljea ei tunud. Vaatasime vaid värvid üle ja tõdesime – teine kord siis...

Majahoovis ja majas leiduvatet lilledest tegin ka hoolsalt pilte

Lastel oli muidugi õues rõõmu ja lusti. Päikest küll polnud aga ilma oli väga soe.

Siis, kui oli aeg, et leib saab valmis, kogunes sujuvalt rahvas kööki. Lihtsalt kuidagi kõigil oli kööki asja :D

See leib!! MMmmm-mmm-mmm.... Te ei tea, SOE leib !

Kulla lahkel loal saime ka juuretisejupi, see siis võeti vastu säravail silmil, nagu oleks missikroone jagatud, et oh, kas tõesti mina..

Ma läheks selle nimel kohe tagasi, aga tänaseks on arvatavasti ka see leib otsas, kui ka pole siis soe ta just kah enam pole ...

Iseasi, kui rõõmsalt mind tagasi oodatakse, Ma ju NII usin ISEõmbleja, Arvatavasti ma võtan järgmisel korral kaasa vaid selle riide, m is mul kotti jäi, Päikeseprindi oma... seda kohe õmmelda vist ei saa., on märg, või saab?? , see ju kuivab?..

Koju sõitsin siis viimase Tapa bussiga. Bussi viimane niiöelda kontrollpunkt oli Roosna-Alliku. Peale seda tallati pedaal põhja...Kiire-kiire..

Kes käinud, teab, et Mäos on tegelikult igavene rist ja viletsus liigelda. Siia –sinna ümbersõidud, tagasipöörded jne.

Üleval Mäo ristis siis peaks buss Paide peale keerama, see aga keeras täie lauluga Taru poole-

Ohoo, nüüd tuleb üks pisike Tartu ots... Ei, siiski. Premium tankla ees tegi sujuva tagasipöörde ja täie vaardiga Paide poole uuesti.

Näis, kuis järgmisel nädalal päiksesga koostöö on

Üritasin kassi pildistada, No võimatu, peaaegu. Ta sahmib siia-sinna

Lõpuks siiski suutsin ta tähelepanu niipalju ühte kohta koondada, et pilt sai tehtud

Proovisin ka äikese ajal vapralt pildistada, aga ei midagi. Tegelikult tulin sellele mõttele siis, kui suurem välgumäng oli juba lõppenud ja neid üksikuid sähvakaid ei suutnud tabada
Enne oli suht nii, et sähvis igalt poolt.