Kuulõpu asju

Korjasin kokku pilte ja ka pildistasin, mida veel andis.
Lihtsalt... noh võiks ju tihemini kirjutada aga... äh, mis sellest nüüd nii...

Alustadesa epoksiidvaigust.


Sellel trapetsikujulise vaiguripatsite sees, tagapool on selline asi, nagu shell powder
Pildi taha peitsin selle, kuigi edaspidi üritan terve ripatsi sellega teha. Jääb päris huvitav

Ja siis veel kaks paari
Veel sai tehtud üks pisike komplektike, selline kollane-kuldne.


Ja esmakordeslt panin kokku ripatsi-pommi, või kuidas nüüd öelda. lamedad pooled kokku, millest õhele saagisin sisse soone, mida mööda läbib seda traat. Teine kord, kui sellise töö ette võtan, olen targem. Saab mõned keerilised teemad palju paremini lahendatud.
Aga sellest siis mõnel teisel korral
Ripats ühelt poolt

Ja teiselt poolt
Mõlemal pildil siis sama noormees. Erinevatel aegadel.

Lihtsalt proovimise mõttes ka oma kodulinna pisut
Ja sain ühe vana ühekroonise, sellel on ajahammas igati oma jõudu näidanud, aga sellega on üks plaan. Hetkel sai ta kenasti vaigutatud.

Ühelt poolt
Ja teiselt poolt. Puhastasin küll igati, aga vanadus-sälke ja kriime ei eemalda. Sellisena ongi kena, kulunud.
Selle saab vajadusel ka vaigu seest kätte. Sel juhul tuleb vaik lihtsalt ümbert ära lõhkuda.
Ajalooliselt nätab mündi teine pool aastaarvu 1934
See münt on palju üle elanud, ja seda on suudetud hoida, arvestades, et vahepeal oli sõjaaeg, ja kaasa võeti vaid oluline.

Annis rätt valmis mul ammu, no oma novembri lõpuks oli ammu valmis.
Edasi ootas oma aega, et keegi (loe: mina ) viitsiks seda venima sikutada. Läks jälle tublid nädalad.... Lõpuks sai see ka voodile luivama. Ma ei saa aru, mis vaev on kassil nende nööpnõeladega? Nii vaikselt kõndis sinnapoole, et oh, ma niisama siin jalutan... lebas räti kõrval ja siis, kui ehk (temaarust) keegi ei näinud, kiskus ükshaaval nööpnõelu välja?!

Peale kuivamist, no vabalt 4 päeva vist, siis võtsin nööpnõelad ära, ja paberi alt ka.. ja siis oli õhtul pime ja päeval ka suht pime, igatahes pidistatud sain alles täna.
Võiks öelda, et need nupud mulle ei meeldi kududa. Võimalik, et ma päris täpselt ei oska ka. Igatahes täpselt teise nupurea lõpul kadus mul nupu-tegemise-isu ära. Seega kolmas nupurida jäi lihtsalt ära.

Ja nüüd mõned nädalatagused suvilapildid. Siis oli ainult Monika seal tuuseldanud.

Aiakiik
Ja hekk. Hekk on meil nagu müür. Naabrite oma on kahte lehte laiali, aga meil ei vaju see kuhugi, ei kuidagi

Tädi suvila nägi lumeonni taoline. See pilt enne selle suure lumekuhja mahaajamist