laupäev, 24. august 2013

Augustikuusse jäänud tegemised.

Kui päris aus olla, siis osad asjad olid ikka ammu enne valmis, aga... viimistlust polnud.

Rättidest
Pruunikas..



 Roheline, lõng oli lühikese värvivahetusega, seega jäigi träpsuline. Pigem selline samblavärvi. Pilt on siin kuidagi heledam.
 Ja lilla-hall
Tegelikult ka tumedam, kui siin välja paistab

Kõigi sallide juurde käib ka samast lõngast pross-lill












Ja sai õmmeldud veel saledaid, mõne pliiatsi või heegelnõela pinaleid. Peangi endale tegema ühe veel natuke kitsama, et ei kaotaks kotipõhja pastakat ja heegelnõela. Ma olen suutnud vähemalt ühe 1,25 suuruses heegelnõela kaotada...





 Ja siis tegelesin natuke iluvidinatega
Mahelilla klaashelmes  ja läbipaistev akrüülhelmes
 Helesinine klaasripats ja antiik-kuld metallvidinad. Ripatsi sees on pööris ka antiik-kulla tooni.



 Kaks ühesugust sinist klaas-südant ja erinev teostus
 Suur antiikhõbedaga klaas romb
 Roosade kvartskillukestega (chips cherry quartz)
ripats.
Ripats koos sinivarvas-konnaga.

 Klaas-rist musta ja antiik-kullaga
 Lillakas-pruun leheke antiik-kullaga
 Helesinise keeruga läbipaistev süda
 Helesinine leheke

 Antiik-ääristusega klaas süda
 Käsitsi valmistatud helmed. Klaas kuldse triibuga.
 Ostetud internetist. Kirjelduses oli valged helmed...
Tegelikult sellise hallikad, vast mitte nii tugevalt hall, kui pilt näitab, aga ikka hall...
 Samast kohast käsitsi valmistatud helmed
Nagu rahvuslikud

Sinine helmes, tume(mustjas) sinine vahekriips ja
hõbedane(üsna hele) triip kõige peal.













ÖÖkullikõrvarõngad
Ja Üks kotike valmis ka, aga sellest paremat pilti pole, kuna viisin sellega asjad külla, ja jätsin selle perenaisele. Kotil jällegi kokku-krousitav äär .

neljapäev, 8. august 2013

Õmblemist natuke

Natuke sai masinaga vuristatud

Väiksemad õlakotid.
Mahutavad nii rahakoti, kui telefoni.
Lukuga. Sees vooder.
Teine sai selline märsilik
Kollane vooder sees, nöörkinnis, põhjaõmblus kandidtud.
Kaunistuseks pits ja puumummud
Ja sai ka natuke polümeersaviga keerutatud.
See roosa on Cernit, teised toonid Fimo. Peaks ütlema, et Cernitiga ma enam asju ei tee.
Muidugi , oleneb, kuidas ja mida teha. Minul ei lasknud Cerniti swirle  pärast puurida, pudistas kilde välja. Ei Fimo, ega Sculpey seda pole kunagi teinud. No mul esimene puurimine ka Cernitile

Lakkisin poolmati lakiga, et helmed ei määrduks.

Soe ilm on mõnus, ehk siis olles ise varjus. Päikese käes ei meeldi mulle olla, ma muutun siis villiliseks, aga varjus ja pisukese tuuleõhuga on mõnus

reede, 26. juuli 2013

Üks ostukott.

Sai kunagi, kevadel vist... ühe hea tuttavaga koos ostetud  ribakesed kangast. Paide Lipi-Lapist.
Valisime ühe riide kotile, aga kokkuveetava kinnituse erinevat värvi. See kinnitus varjab kaupa võõra pilgu eest ja samas kaitseb vihma ja lume sissesadamist.

Täna siis tuli jutuks, kui kaugel kott on. Täiesti täpselt teadsin- kapis. Just ükspäev tõstsin neid kangaid

Kui täna koju sain siis umbes 2 minuti pärast algas kohutav sadu + äike ja mürin. Isegi kass istus esikus, seal oli kõige hämaram. No aga mis sa ikka äikesega teed, eksju - õmbled.
Arvuti ruuteri kiskusin seinast, noh, et ei oleks üllatusi äikese poolt, aga õmblusmasin,... see oli sabapidi ikka seinas alles. Ja nii siis saigi õmmeldud.
Kott paras poeskäiguks
Kangas kortsuline impregneer (?)
või midagi sellelähedast, kileline ja kortsus.

Kuna overlokkmasin on ikka veel poes, siis kantisin siseõmblused puhtaks ja ülal asuva krouss-osa peitsin tagasikeeratava ääre alla.

Noh selline siis saigi :)
Särtsakas ja rõõmus.

neljapäev, 25. juuli 2013

Hästi.

Kui õmmelda, siis ikka hästi.
Ja hästi, no hea, et niigi läks. Nõel läbis küüneotsa, mitte sõrme. Peale seda arvas heaks pooleks minna, kuna niikuinii toimus nõelas miski paindumine.

Seega ikka hästi ju ei mingeid kolme piiska verd :P

Kolm kosmeetikakotikest. Või vastavalt, mida keegi sinna panna tahab. Sees lisataskuid ei ole. Sik-sak pistega üle õmmeldud. Overlokk on ikka ju veel alles poes.
 Oranzil veel isevormitud pärlikesed tilpnemas :)


 Neli pinalit. Roosad, igaühel oma värvi kant. Valitud kangal esinevate värvide järgi.


Linane suvekotike, mahutab mobiili (ka suurema) ja rahakoti ja muud kibu kabu ka.
Nööriga kokkutõmmatav
Pikk sang
Ja tibake kaunistuspitsi esiküljel
Lisataskuid pole. Põhjaõmblus kanditud.

Kontoll oli ka kohal.

teisipäev, 23. juuli 2013

Tartu Hansapäevadel.

Käisin. Laupäeval (20.juuli).
Ilm oli üllatavalt tuuline. Tegin sellise treti Paide-Tartu.... Rongiga :D

Tegelikult hoopis see, et ei paidest, ega poolelt teelt - Põltsamaalt  ei välju laupäeva hommikul busse Tartu poole. Sain siis autoga natuke rohkem , kui poolele teele- Jõgevale.

Rongini oli umbes 25 minutit aega. Jaamahoone oli suletud ja perroonil mitte mingid normaalset varjualust polnud. Olid miskid kahtlased kaaremoodi ehitised. Kuidagimoodi ma sinna ühe varju ennast surusin. Tuul oli tugev. Tunne, et natuke veel ja kohe puhub relsid rulli....
Ilmselgelt saabus rong 2 minutit varem. Tagant-tuulega.

Laadal oli muidugi rahvast rohkem, kui inimest. liigeldi aegluubis, lettide ees seisid inimesed tropis, ja nagu ikka, oli see tänav kitsas. Üllatas ka, et Küüni tänaval algasid letid juba Riia tänava nurgast. Ja küik olid sedamini gruppides: kindad, murelid, friikad (miskid spiraalsed, leedukate või lätlaste toodang), kudumid, ehted, heegeldused, suitsuliha, puutöö, hapukurgid jne...
Mingit kindlat gruppidesse jagamist seal polnud. Edasi oli küll Aia tänavas toiduosakond, aga seda toitu jagus ikka siia-sinna teiste vahele.
ja Küüni tn kõige käidavam tee, seal oli enamuses Läti ja leedu müüjad.

Kohtasin ka mõnda tuttavat ja tegin ka mõne pildi. Lihtsalt oli nii kitsas, et pildi tegemine oli raske.

 Mänguasjalett eraldust kõigest muust kribu-krabust
keegi kuskil (ma ei kohanud) ei pakkunud pehmeid isetehtud mänguasju.
 Hetk, kui leti ees polnud palju inimesi, sai kiire pildi...
 Draakonid letil püüdsid pilku
 Ja teine tuttav laudkond. Kirev-triibuline
 Samas olid ka ehted. Simatorkav must nahkne kaelaehe
Ja seelikud ja kelidikesed.












Muidugi ei saa ma jätta välja käimist Abakanis.
Seda enam, et seal oli -% paljudele, kui isegi mitte kõigile kangastele.

 Seekord "hõikas" mind suht virna alla peitunud kangas. Ma tegelikult pole paduroosa fänn, aga juu see sinine roos mahendas..


Ja seda ei saanud just mitte väga vähe, seda riiet...












 Esmalt valmis üks pinal. Sobib ju nii pliiatsitele, kui heegelnõeltele
umbes nii 7x7x17 cm

Kass muidugi jälgis , kui pildistasin, et no mida sa jälle !! segad mu tukkumist.






Täna siis tegin tööproovi, või proovitöö?
Igatahes sai selline poekotilaadne toode. Pikk sang ja kelmikas nööp
Ülaosa linase ja lavsaani(?) segu
alumine pool siis paduroosiline :)

Eks ma seda roosilist teemat pean edasi arendama. Riiet ju on omajagu veel :)

reede, 19. juuli 2013

Kasvuhoone elanikud.

Kasvuhoones on elanikke palju. tegelikult kokku lugeda ei saakski, sest kihisev sipelgapesa mullas on ilmselgelt ülerahvastatud.
Ja need ei kao kuhugi...

Kevadel avastasin sisaliku. Täiega vahva tegelane. Käe peal oli kinni nagu iminappadega. Kuna tal oli kiire siis sibas ruttu kuhugi edasi

Vahepeal nägin teda vaid vilksamisi.
Nüitas, et on olemas.





Ükspäev aga tõstes kopsikuid ja tühje ämbreid avastasin...
 Sisalik oli kortsus.... nägi väga halb välja...
Tõesti kole... arvasin juba et nüüd on lillepotti lõksu jäänud
Samas oma iminapakestega ei peaks ju 20 cm sügavusse potti lõksu jääma...


Liigutasin lillepotti, mille põhjas ta oli - ei midagi...
vajus poti põhja kortsu, nagu kuivanud puuront
Siis katsusin näpuga. No ma ei tea, ilmselt võpatasin vist häälekalt :P,
sest sisalik oli kõike muud kui krimpsus ja kortsus, tal hakkas nüüd kiire, kihutas kogu oma pooleldi ära-aetud kestaga minema.
Ilmselt oli see petekas, et näe, ma leban, kui surnu.



Päev enne Jaanipäeva avastasin kasvuhoones linnupesa. Kohe ukse kõrval. Kusjuures enne suutsin 3x kinni püüda linnu ja selle siis kasvuhoonest välja visata. Ühel korral võttis nokaga veel kõvasti sõrmest...
Linnuke tuli järjekindlalt tagasi. No kus ma teadsin, mispärast. Veel viimasel korral rabeles ta käest lahti, jättes mulle vaid sabasuled.  Õnneks kasvavad need tagasi. Suurem lind suudab kas sabatüürita lendamisega hakkama saada.
Ja siis ma nägingi pesa.
Pesa tegi ta riiulile, otse ukse kõrvale,
 otse inkubaatorisse .
Avastamise hetkel oli pesas kolm tillukest muna.
Iga kord, kui kasvuhoonele lähenesin, lendas linnuke ukse kohalt või külgakende alt olevast avast välja.
Kõrvale õunapuu otsa ja kisas : "Tsärrr-tsärrrrr.."





23 juuni õhtupoolikuks oli ka neljas muna pesas.


Ja nii see pesa oli.
Katsusime kasta ja tegutseda kasvuhoones ruttu ja kiirelt, et hauduvat lindu võimalikult vähe häirida.




Elavnemine pesas toimus arvatavasti 3 juuli. 2 juuli õhtul polnud veel midagi, ja kui 4 juuli taas suvilasse läksin oli pesa palju elavam. kahjuks polnud ühel munal luba linnukeseks saada, looduslik valik.
Aga need kolm suukest olid avali igaks juhuks ikka, äkki pakun neile putuka :)
4 juuli.
Täiesti vait olid. Vaid fotoka teravustamispiuksu peale avasid nokad




Järgmisel päeval ikka samasugused... kiilakad, õrna ebemega.
5 juuli














 6 juuli - söööö-kiiiiii !!
 Väsinud tited. Pilt tehtud juba õhtul, seega ööuni on kosutuseks.
Juba viskab udemeid rohkem.

8.juuli
süüa-süüa-süüa...








9 juuli - ja juba on rohkem sulelised










10 juuli, kamp magamas.
Päeval, kui olid rohkem erksad, olid ka silmad uudishimulikult lahti
 11.juuli. Pesas oli kaks tibu.
Ühe leidsin maast, tillivõrsete vahelt.
Kõige aktiivsem.
 Aga juba pesasse panneski oli näha, et see hing kisub õue, vabasse lendamisse.
Teised veel lösutasid oma titeunes
 Niimoodi vaikides kükitas ja vaatas...

Õhtupoolikul olid kaks tibu juba riiulil edasi kõmberdanud. pesas kitsas ju. Ja ka palav, päike paistis lõõskavalt pessa.










Ja see viimane tegi hädakisa - üksi, miii-iiks!
Tulge taagasiiiii !!







14 juuli, kõik olid pesast välja kobinud, seal eemal oli varjuline
 Järgmisel päeval kükitati samuti, ei kiputud lendama.
Riiulil oli lahedam.

17 juuli, pojad teevad lennuharjutusi kasvuhoones.
Kõige vanem ja agaram kükitab tomatinööre kinnihoidval trossil.

18 juuli õhtuks on kaks vanemat läinud.
papa-mamma jälgivad kogu aeg kõrval asuva puu otsast



 18 juuli õhtul, Viimane pojuke lennuharjutustel kasvuhoones
 Sõrmele tuli istuma küll :)
 Kindluse mõttes on pesas kõige julgem.
19 juuli. Viimane pesamunake lendamise ootel



Vurrr.... ja läinud ka see pojake.








Pesa jääb järgmist aastat ootama.













 Ja köögis troonis ämblik oma kuningriigis. (majas ma sellel aastal ei tegutse, ainult saunamajas)
 Pole tehelikult nii suur, kere umbes 1 cm