laupäev, 12. juuni 2010

Laupäev.

Kõigepealt, täna 23 aastat tagasi sündis Ats, mu teise pojana (kokku neid siis kolm)
Rapla haiglas, sest Paide oma oli mingi bakteri tõrjeks kinni. Sündis poole viie paiku päeval ja suure äikese ajal.
Õnne talle!

Saatsin talle, ta tillukesse kööki kaks kandilist pajalappi (et käterätid ellu jääks) ja ühe ümara potialuse, see spiraalselt kahe lõngaga tehtud. Täpselt nii suur sai,
lõng, mis jäi pajalappidest üle ja kuniks sai päris otsa. Lõngaks Granada 50% puuvilla ja 50% akrüüli


Täna oli suvilas suur tuul, või siis väga suur tuul. Puid ei murdnud, aga kase otsast raputas viimasegi kuivanud oksarao alla. Pojenge rabistas küll ja murdis mõnegi varre.

Peale muruniitmist, oli seal ikka armas olla, mis sest et tuul tahtis pidevalt ära puhuda

Tuule eest varjusin sauna eesruumi ja muidugi oli mul miski käsitöö kaasas.
Seekord siis polümersavi pallikesed, mis vajasid auke (Suht tüütu tegemine)


Tegin ka pilte, kuidas svirlidele auke sisse teen. Ümarad on palju lihtsam augustada.
Võtan siis svirli tugevalt näppude vahele, toetan sõrme vastu puuri ja läheb....


Muide näppu puurida on suht võimatu. Kui juba auk on niipalju edenenud, et puur kinni, lasen näpud lahti, ja paar tuuri niisama ringi, siis näen, kas puur on otse, või peab puuri teekonda mõjutama.

Ja niimoodi ta otse svirli teisest servast välja tulebki. Vahel harva, siis ei õnnestu kah, ja ütleme... kogu korraga puuritud portsu peale näiteks ühel svirlil tuleb teiselt poolt puur millimeeter või kaks serva kõrvalt välja.
Siis oleneb, kuidas ma seda kasutan, kas saab möödalaskmisest hoopis huvitavam asi, või.... ei saa miskit.

1 kommentaar:

  1. Palju õnne poja sünnipäeva puhul!
    Ja teiseks tahaks ma seda puurimist lausa elusast peast näha, mulle tundub see siiani raketiteadusena ...

    VastaKustuta