teisipäev, 6. aprill 2010

99 odaotsa.

Kui sul on olemas odaotsad, siis ei pruugi sa olla keskaegne sepp, kelle lihtsalt riiulitäis valmis taotud.
Ei pruugi olla ka pärismaalaste klanni pealik, kel odaotsad sõjasaagina kokku korjatud


Jääb üle rõõmustada, et odaotsad on klaasist.
Hetkel need veesinised. Jama vaid selles, et kuidagi ei tulnud ideed, kuhu need otsad pista, ja mida teha. Olen neid oma kaks või kaks ja pool aastat kindlasti tõstnud ühest kohast teise.

Ja mul on muidugi mõningad odaotsad veel olemas. Ka teisi värve.

Mõte aga ei tunud mitte.

Ühel päeval juhtus diivanile mu kõrvale see karp, kus needsamad odaotsad sees. Tõstsin karbikaane, et otsida sealt.... ma ei meenutagi mida, aga päikesekiir peatus täpselt nendel otstel. No mulle vähemasti tundus nii. Otsad olid päikeses tõeliselt veetilga läikelised.
Võtsin need kätte ja ....
....
..... ei mõtet miskit.

Aga hakkas huvitama. Ajasin siis niidile, nagu tavaliselt ja heegeldasin valmis.
99 odaotsa + 6 odaotsa tilpnema.


Otste tegemisel tuli kohe mõte, et peaks sinna pistma pikendusketi. Kas seda kasutatakse on iseasi, aga vähemalt saab sinna edevalt odaotsad rippuma panna.
Selleks vajasin muidugi pikendustketti, hõbedatoonilist.

Hetkeks tundus, et kogu hõbedane pikendusketi varu on ennast minu elamisest välja kirjutanud. Lihtsalt ja julmat.
Polnud kuskil.
Siis meenus, et karbikeses, kus on segi lihvitud helmeid, oli jupike. Vat selle jupikese siis saingi.

Heegeldatud nagu ikka, sellise lõdva randmega :), ussike on pehmeke.

Ja veel!
Nagunii see pole minu idee. Olen ju varemgi pannud kee sisse tilku, ja seda on nagunii varemgi tehtud. Asi siis nüüd tilgad odaotsteks muuta ja rütm ümber arvestada.



Olen aeg-ajalt blogides kohanud auhinnaloosimisi. Nii armas ettevõtmine.

Olen ise ka sellel alal mõtteid mõlgutanud, kuid..... mis mul pakkuda??

Ussid - NIII igav!!, igaüks ju oskab isegi seda teha.

Mõtlen veel selle üle pisut

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar