reede, 19. juuli 2013

Kasvuhoone elanikud.

Kasvuhoones on elanikke palju. tegelikult kokku lugeda ei saakski, sest kihisev sipelgapesa mullas on ilmselgelt ülerahvastatud.
Ja need ei kao kuhugi...

Kevadel avastasin sisaliku. Täiega vahva tegelane. Käe peal oli kinni nagu iminappadega. Kuna tal oli kiire siis sibas ruttu kuhugi edasi

Vahepeal nägin teda vaid vilksamisi.
Nüitas, et on olemas.





Ükspäev aga tõstes kopsikuid ja tühje ämbreid avastasin...
 Sisalik oli kortsus.... nägi väga halb välja...
Tõesti kole... arvasin juba et nüüd on lillepotti lõksu jäänud
Samas oma iminapakestega ei peaks ju 20 cm sügavusse potti lõksu jääma...


Liigutasin lillepotti, mille põhjas ta oli - ei midagi...
vajus poti põhja kortsu, nagu kuivanud puuront
Siis katsusin näpuga. No ma ei tea, ilmselt võpatasin vist häälekalt :P,
sest sisalik oli kõike muud kui krimpsus ja kortsus, tal hakkas nüüd kiire, kihutas kogu oma pooleldi ära-aetud kestaga minema.
Ilmselt oli see petekas, et näe, ma leban, kui surnu.



Päev enne Jaanipäeva avastasin kasvuhoones linnupesa. Kohe ukse kõrval. Kusjuures enne suutsin 3x kinni püüda linnu ja selle siis kasvuhoonest välja visata. Ühel korral võttis nokaga veel kõvasti sõrmest...
Linnuke tuli järjekindlalt tagasi. No kus ma teadsin, mispärast. Veel viimasel korral rabeles ta käest lahti, jättes mulle vaid sabasuled.  Õnneks kasvavad need tagasi. Suurem lind suudab kas sabatüürita lendamisega hakkama saada.
Ja siis ma nägingi pesa.
Pesa tegi ta riiulile, otse ukse kõrvale,
 otse inkubaatorisse .
Avastamise hetkel oli pesas kolm tillukest muna.
Iga kord, kui kasvuhoonele lähenesin, lendas linnuke ukse kohalt või külgakende alt olevast avast välja.
Kõrvale õunapuu otsa ja kisas : "Tsärrr-tsärrrrr.."





23 juuni õhtupoolikuks oli ka neljas muna pesas.


Ja nii see pesa oli.
Katsusime kasta ja tegutseda kasvuhoones ruttu ja kiirelt, et hauduvat lindu võimalikult vähe häirida.




Elavnemine pesas toimus arvatavasti 3 juuli. 2 juuli õhtul polnud veel midagi, ja kui 4 juuli taas suvilasse läksin oli pesa palju elavam. kahjuks polnud ühel munal luba linnukeseks saada, looduslik valik.
Aga need kolm suukest olid avali igaks juhuks ikka, äkki pakun neile putuka :)
4 juuli.
Täiesti vait olid. Vaid fotoka teravustamispiuksu peale avasid nokad




Järgmisel päeval ikka samasugused... kiilakad, õrna ebemega.
5 juuli














 6 juuli - söööö-kiiiiii !!
 Väsinud tited. Pilt tehtud juba õhtul, seega ööuni on kosutuseks.
Juba viskab udemeid rohkem.

8.juuli
süüa-süüa-süüa...








9 juuli - ja juba on rohkem sulelised










10 juuli, kamp magamas.
Päeval, kui olid rohkem erksad, olid ka silmad uudishimulikult lahti
 11.juuli. Pesas oli kaks tibu.
Ühe leidsin maast, tillivõrsete vahelt.
Kõige aktiivsem.
 Aga juba pesasse panneski oli näha, et see hing kisub õue, vabasse lendamisse.
Teised veel lösutasid oma titeunes
 Niimoodi vaikides kükitas ja vaatas...

Õhtupoolikul olid kaks tibu juba riiulil edasi kõmberdanud. pesas kitsas ju. Ja ka palav, päike paistis lõõskavalt pessa.










Ja see viimane tegi hädakisa - üksi, miii-iiks!
Tulge taagasiiiii !!







14 juuli, kõik olid pesast välja kobinud, seal eemal oli varjuline
 Järgmisel päeval kükitati samuti, ei kiputud lendama.
Riiulil oli lahedam.

17 juuli, pojad teevad lennuharjutusi kasvuhoones.
Kõige vanem ja agaram kükitab tomatinööre kinnihoidval trossil.

18 juuli õhtuks on kaks vanemat läinud.
papa-mamma jälgivad kogu aeg kõrval asuva puu otsast



 18 juuli õhtul, Viimane pojuke lennuharjutustel kasvuhoones
 Sõrmele tuli istuma küll :)
 Kindluse mõttes on pesas kõige julgem.
19 juuli. Viimane pesamunake lendamise ootel



Vurrr.... ja läinud ka see pojake.








Pesa jääb järgmist aastat ootama.













 Ja köögis troonis ämblik oma kuningriigis. (majas ma sellel aastal ei tegutse, ainult saunamajas)
 Pole tehelikult nii suur, kere umbes 1 cm

3 kommentaari: