pühapäev, 16. juuni 2013

Jalgratas, vihm ja karikakrad.

Täna oli tunne, et on see päev, kui peaks jalgrattaga sõitma.  Mäo poole. Linna ümbruses pole lihtsalt nii huvitav . Türi pool tundus ka nagu alles sõidetud tee olevat.

Ega ma ei uha. Ma ei loe kilomeetrid ega arvesta sõidukiirust. Isegi ei vaata seda, kuna ratta spidokas arvas et talle meeldib 0-e näidata igas asendis.

 Mäo kolmnurga kergliiklustee kraavis kasvavad väikesed hundinuiad. Neile ei loe kõrval mürisev maantee, neil on mugav, varbad vees.
 Teisele poole, sealt, kus eemat paistab Tartu poole keerav tee, on istutatud kibuvitsa põõsakesi kraavipervele.
 Väikesed veel aga lõhn reetis nende olemasolu. Lõhn oli nii tugev ja nii neeldiv.
 Samast kohast kaugele suunatud pilk tabas tee Tartu poole
 Ja Tallinna poole...
 Ja Rakvere poole. Edasi ma sealt ei sõitnud.
 Mitte, et mind oleks hirmutanud need mahasõidetud teepiirded...











Vaid selja tagant avastasin ähvardavalt pimedad pilved

 Veel pilt juba ümber pöörates - mürakaitse-aiad tallinna poolse tee ääres
 Statoili kurepesas on kuremammal 3 poega (teine pilt, mis tõsi, sai udusem, sellel sai paremini kolme peanuppu näha)
 Kurepesa asub seal - kaugel
 Ei näinud ??, ok, pilt veelkord ja selle punase ringi sees on kurepesa. Katsetasin fotoka võimsust. Toetasin küll fotoka liiklusmärgi vastu, aga tuul oli juba tugev. Kõigutas nii mind kui märki, arvatavasti ka pesapuud.







Hakkasin juba kiiremini kodupoole sõtkuma, ähvardav tume pilv tõusis. Siiski ei saanud jätta sinna karikakraid, mis tee ääres kasvasid. Neid oli seal palju-palju. Eemal, teise tee ääres juba ragistas niitja, seega kauaks neil lilledelgi kasvamise aega...

Veidi enne Sillaotsa silda hakkas tibama. Kilejope oli küll kaasas, aga kohta, kuhu varju pugeda ja kotist jope võtta, vat sellist varjualust pole. On küll mõned pingid, mõned istumiskindlad, mõned mitte, aga varikatust vihma eest, ei ole mitte ühtegi.
Linna sissesõidul tabas juba natuke suurem vihmatibutamine ja selle tibutamise saatel sain  koju. Nagunii oli pusa seljas juba vihmatäpiline, seega ei hakanudki kilejopet välja kiskuma, kohe sain ju koju.
Tuppa jõudes jõudsin mõelda, et no nii, ja nüüd sai vihm otsa, aga eiii...
 Algas paras tihe vihmasadu
 Karikakrad sain ikka koju toodud.

 Kudumisest ka.
Hall-valge sall. Kuivamas põrandal..


 Ja lebamas diivani seljatoel
 prossike samast lõngast. Edevuseks on sisse kootud kohati Drops Glitter hõbedast niiti.
Sedasi tagasihoidlikult edev.
Veidi lähemalt ka.
Niidisära.

4 kommentaari:

  1. Väga aktiivne pühapäev! /helikene

    VastaKustuta
  2. Tore päevareportaaž ja iusad pildid !
    Ja sallgi on armsalt sooja, sillerdav-sädeleva suvevihma värvi - kaunis !

    VastaKustuta