teisipäev, 17. aprill 2012

Esimene karbitegu ise.

Peale Viki käe all õppimist pidin ju ise kodus asja üle kordama, et kuis see ikka siis oli.

Papp mul ju olemas, Vikilt sain ja seega lõikama. Nii suurt ma enam ei tahtnud teha, hoopis sellise pisema, ühele väiksemale ehtele või kõrvarõngastele või noh tegelikult õppimise mõttes.

Lõigates papi lühemast äärest pisikesi karbitükke, arvasin kohe, et teen kaks karpi, kahe tükid mõõdetud, jäi veel rohkem kui samapalju pappi ühe sirge peal üle, seega mõõtsin edasi. Tulemus 4 komplekti karbitükke.

Edaspidi olen targem, kui teen tillukesi karpe, siis kaane ja põhja +1 cm on imselgelt palju, siis piisab +0,5. Esiservast jäi lihtsalt liiga üle.
Aga see ongi õppeports.
Teiseks ei kasuta paksu paberit väikese karbikese juures. Igati nöök on seda keerata ja ei liimu ka hästi.

Kuna karbikesed pisikesed, siis kaunistus on ainult ühe nööbi ja paeltega.

Karbi kaane ja põhjapapi suurus on 9x6 cm, kõrgus 3cm. Pisikesed.

Kõige enam meeldib see pruunikas karp, siis meeldib roheline. Neil oli lihtsalt hea paber.
Koomiksikarp tuli huvitav, aga ajaleht on nobe rebenema, ja valest kohast. Kõige hullem tuli see valge karp. Edaspidi kasutan seda paberit (võib-olla) ainult sirgel pinnal ja enne mõtlen järele, kas ikka kasutan. Peale selle, et see paber ei liimu, siis see ka rebeneb ja need kuldsed punnid eralduvad omatahtsi paberi küljest.

Add Image Add Video Remove Formatting from selection

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar