esmaspäev, 18. juuli 2011

Sõitmine.

Võib olla on mujal ka nii, aga meil siin linna ümbruses on palju kilomeetreid kergliiklusteid. Lausa lust, eksole!
Tahtsin sõita. Lihtsalt.
Ajasin ratta õue ja minek. Maksi Marketi juures arvasin, et see on nüüd ikka liiga lühike ots.
Edasi reopalu sillale ja Türi poole.
Vanasti oli Paides silt Türile 14 km
Türil aga silt Paide 13 km.
Saa sa nüüd siis aru, eksju.
Aga 12 km üks ots oli nüüd ikka.

Jalakäiate ja ratturite sild üle reopalu jõe.


Ja sild autodele.

See on seesama jõenire, mis voolab ka me suvila värava taga, nii, et teoreetiliselt peaks jõge mööda sillani saama. Praktiliselt... arvan, et jõgi on liiga läbimatu.

Reopalu-Väätsa tee ristil käib tihe teetöö. Autosid on palju, õnneks on need pulgapoisid tööl, kes siis kordamööda siit ja sealtpoolt autosid läbi lasevad. Siis miski hetk on selline vahekoht, saab ka üle tee. Kergliiklustee lihtsalt läheb selles kohas üle maantee.
Teetöödele lisaks on seal ka asfaldipaigaldus. Autod sõidavad lödinal läbi naksuva pigi, ma aga pidin seal rattaga ukerdama, kusjuures lükkasin selles sagris ratast käekõrval. Aga see oli pisike mure ju.
Üle tee ja minek :)

Autoga sõites on see tee alati lühike , samas ei märka paljusid asju.
Näiteks imeilus viljapõld
Kirnasse sai kergelt, nagu lennates, siis aga on ju "takistus". Kirna mägi. Arvasin, et kui tõega jaks lõppeb ja ei jõua enam, siis tulen rattalt maha ja rühin edasi, aga Ohooooo, ma sain hakkama. Ei veerenud tagasi, ei kukkunud ümber, ei asetanud jalga maha.
No ok, olgu öeldud, et erilist kiirust ma mäkketõusul ka ei aretanud, aga ma sain üles !

Just see Paidepoolt Türile tõus on järsem, aga hiljem tõdesin, et ka tunduvalt lühem. Türi poolt on laugjas tõus, aga tõuseb ja tõuseb ja läbi ei saaa.....

Jõudsin Türi Konsumi ette.
Kerge tiir poes ja ega mul ju muud vaja olnudki :P

Tagasi tuleku tegin rahulikuma. Pole ju miski kaua sõitnud. Paide-Tarbja ots, umbes 5+5 km, see on ju lihtne.

Kirna mäel, kui sain Türi poolt mäe laugjamasse otsa, tegin joogipeatuse. Põhjusel, et joogipudel oli seljakotis.
Ja alla mäest läks igati kenasti ja lõbusalt ja hoogsalt.
Hoog oli suur, aga ristmikuni välja ei veerenud.

Sõita oli palav. Ilm ju soe ja päike paistis eredalt ja kuumalt
Minul oli veel dressipluus seljas. Miks, eksole?
Lihtsalt seepärast, et pikkade varrukatega ühtki muud asja selga kohe ei leidnud. Ja niisama päikest enda peale paista ei taha nagu lubada. Lihtsalt mulle ei meeldi pärast oma villides käsivarsi kratsida....
Vat siis päike, mulle ei sobi. Või siis sobib küll, aga mitte nii, et see minu peale paistaks.

****************

Kõige selle otsa ka paar pilti käsitööst
6mm mummudest heegeldatud kee
Ja valgetest-läbipastvatest helmestest pusakee

Oh, valge pildistamine on üks nöök. (natuke parem, kui musta pildistada)

Ja siis lillakad teokarbilaastud.
Uskumatu, kuis ma selle keega vaeva nägin.
Esmalt ajasin niidile, kõik, .... heegeldasin, esiteks jäi see lahja ja siis oleks niikuinii mul neid väheks jäänud.
Harutasin heegelduse ja ajasin niidilt maha
Uus katse. Pisikesed seemnekad vahele. Peaaegu, et sobis, aga Minnil ju sarnane kee. Tegelikult ei meeldinud see mitte mulle, juba selle sarnasuse pärast, ma ei taha miskit asja ahvida, aga no näed, ikka kukkub nii välja.
Aga ega see asi siis nii ei jäänud ju ometi.,....

Kuna ei meeldinud siis..... mis siis ikka JÄLLE niidilt maha.
Oh, ma ütlen

Panin kokku jooksma nii heegelniidi, kui ka peenikese metallikniidi ja jälle ajasin asjad niidile.
Seekord nii jäi. Ma kordan seekord. Ma pole kindel et ma seda jälle uuesti lahti ei sikuta.

Lähemal vaatlusel on metallikniit ka pildil näha. Alumine pilt on õigema tooniga kah, ja ma võin öelda, et mulle see kee ei meeldi. Võimalik, et mind häirib see sarnasus. Seega vaatan, kuniks see nii jääb.

2 kommentaari: