Suvekott

Suvekott. Tahaks selliset kerget, pisikest (kui ei pea kogu elamist kaasa vedama) kotti. Põhimõtteliselt, et mahuks sisse rahakott, telefon võtmed ja fotokas. Ma pole enam nii noor, nagu nüüdsel ajal näen noortel, näppevahele on surutud rahakott + telefon, võtmeke tilpneb ka seal vahel = sellega, et see käsi on mul kinni.
Esmalt uurisin poes, kas midagi saaks valmis juba osta. Otsisin sobiva hinnaga. Polnud ühtegi, edasi vaatasin juba sobivat kotti, alles siis vaatasin hinda. Sama asi, seda mida tahnuks polnudki.
Ega ma päris täpselt ei teadnud, milline see õige olema peaks, teadsin aga, et kui näen, tunnen ära.

Aga ei midagi....

Hoopis tõmbasin ükspäev meie Lipi-Lapi äris, sealt, kus on linaste ja muidu huvitavate kangajuppide korv, sellise maahalli linase. Paksu ja jäiga. Just selle riide juures tundsin, et seda on mul vaja.
Kõrvalt valisin ka voodri. Tahtsin ju sisetaskut, ja seda hea voodri külge õmmelda.

Vooder jäi aga ära, sest riie oli NII kange, et seisis ilma sundimata püsti. Ma läbi ei pesnud, seega võin saada üllatuse osaliseks, aga ei kavatse seda kotti kohe nii ära ka mäkerdada.
Siis selline ülilihtne märsike.
Pildistamise ajal lebab kotipõhjas rahakott ja võtmekimp. Ülejäänu seisab ise püsti. Kokkuvedamiseks linane keerunöör.
Suured metallhelmed ajasin seekord trossile, eelmised olid traaditud.


Samuti lehekesed said rippuma asetatud. Need lehekesed kõlisevad pisut vastu õõnsaid latakaid. Selline kume kõlin.

Mõne valminud kõrvarõngapaari panin ka alusele. Neid on veelgi, aga kõiki lihtsalt ei viitsi pildistada.
Terve tänane päev on ilm olnud seisus: hakkan kohe sadama, aga ei miskit. Samas võiks ju, kõik on nii kuiv ja krõbe, varsti on muru ka ära pruunistunud.