Võrud

Mitte, kui Võru linn mitmuses, vaid see võru mis pannakse enamasti käele, aga võib ka, kui mahub, siis kaela.

Eile oli Paides Mailaat. Võiks öelda, et suht väike, aga müük oli päris kena. Ei saa kurta.
Üks proua küsis kaelas käivat laia võru, mis pidavat kaelakortsud ära peitma. Muidugi mul polnud miskit sellist pakkuda.
Järelikult ..... peab miskit katsetama.

Täna , enne suvilasse minekut, haarasin mõne vidina kaasa, ja kuna seal niikuinii sadas, siis istusin sauna suure valge akna all ja nokitsesin.
Tuppa ma ei trüginud, kuna verandal käis autovelgede puhastamine- värvimine- lakkimine ja muud sellised autorõõmud.

Kaelakee-võru juures sai siis kasutatud akrüül latakaid, ja samas stiilis tilku. Miskil ajal olin samasse kotti visanud sobivad seemnekad. Õnneks, muidu oleks suvilas taibanud, et ma ei saa ikkagi võru teha, sest vahele pole miskit panna. Ju oli mul kunagi juba plaan neist miskit meisterdada, aga.... noo..jaah :P

Sai mitu korda helmed maha aetud ja teistmoodi tagasi lükitud. Lõpuks olen esimese sellise kaelavõruga päris rahul.
Kui ausalt üles tunnistada, siis sorisin oma vanas blogis, et kuskil ju peab olema.. Peab, kuigi , kuna pilte sai netti ka sinna üles laotud, kus nende säilivust ei tagatud, siis on paljud pildid vana blogi alguspostitustest plehku pannud.
Siiski, see, mida vajasin oli alles. Märts 2007 kui tegin samasuguseid käevõrusid. Tegelikult ma ei mäleta, kas ma olen neid veel juurde teinud, või mitte...

Seega, kui kaelakee sai valmis, tegin ka käele midagi. Peenema ja teistmoodi kinnituse jätsin ka. Sellele kinnitusele ma kohe ei mõelnud, see avatud lõpetus tuli töö käigus.

Seega, kui kaks asja oli valmis, ja vihma ikka tibas, siis ma pidin veel miskit tegema. Sortisin Türi korterist toodud ajalehtede kasti ja ... HOO! seal oli 1928 aasta märts, aprill, mai, juuni, juuli, Taluperenaiste numbrid. Pisut väsinud olekus, aga täiesti kasutatavad. Ka mustrilehed. Mustrilehed on küll üliõrnad, ma veel ei tea, kuis ma murdekohti toestan, et need kas skännerist või koopiamasinast läbi lasta. Vägev, ma ütlen!

Kuna vihm oli ikka ja verandal tegutseti ikka, autojuppide kallal, siis kasutasin veidi aega ja olemasolevaid materjale, nind valmistasin lihtsalt üle pea visatava kaelakee.
Kuna ma peenema traadi juures, ja kuidagi toekamate helmeste (siiki nad on ülikerged) juures pelgan avatavaid aasasid, siis sai need ka kinnisteks krutitud.
Et on kevad ja et on oma aia rabarbereid, siis on rabarberikook kindel !

See siin on eilne kook, hommikuks oli kuidagi otsa saanud, täna tegin juba järgmise.
Karta on, et homnw õhtu läheb ka kooki tehes.