Kõrvarõngaste teema

Lihtsalt, kuna neid võib alati olla, eriti, kui homme on laadapäev, siis neid sai kohe omajagu
See alusetäis sai juba paar päeva varem valmis, aga pildile nüüd.


Siis jäid nagu tilgad näppu....

Ja viimastena vasekarva südamed. Mulle on lausa meeldima hakanud kinniste aasade tegemine. Varem ei tulnud see kohe mitte. Arvatavasti harjutamise asi, mida rohkem teed, seda vabama randmega neid pöördeid keerad.



Ja lõpuks üks väga lihtne ja igapäevane kaelaehe. Need klaaspärliblokid olid ammu valmis, puudus lihtsalt kett, mida vahele pista.
Pikk must "pael" on lõpetamisel.
Tuleb toekas pael.

Teokabid

Iga asi saab alguse kaugelt, ja esmalt pole sugugi lõpptulemusega seotud.

Peale tööd põikasime suvilasse. Seal oleks tegelikult jube mõnus olla, kui ainult....
Noh, koha peal seal seista ei andnud - Sääsed ju, tuli olla liikumises.

Vaatasin, rabarberid. meil sai alles üks niru põõsake sügisel ümber istutatud, ja kuidagi niru ja lahja on. Jalutasin siis tädi suvilakrundile, et sealt mõni vars kahmata.

Saigi, kuna meenus, et vabalt peaks üks apelsin kodus olema, siis teen kisselli, Kooki täna ette ei võtnud.

Asjaga edasi.
Kodus rabarber puhastatud, ja potis, apelsin ka.
Vaja tärklist. Tean, et kapis on. Oligi, aga enne, kui vajaliku asjani jõudsin, kohtasin teel karbitäit teokarpe, selliseid suuri, millest osa on mul akvaariumi põhjas.

Ja ideesädemeke lendas (või olin ma seda juba kunagi kuskil näinud, no ma ei tea. Sel hetkel aga otsisin paaniliselt ühesuuruseid karpe. Saingi, ja need on üsna suured

Vahepeal sai sujuvalt kissell valmis, hea, et ei ununenud põhitegemine.
Või siis kumb on põhitegemine :P

Mind tabas aga hirmus tegutsemistahe. Toekarbid on, aga kuidas neid kasutada. Ok auk. Mul on selleks kena tööriist olemas. Otsa 1,5 puur ja .... puurin, ja puurin, ja puurin ja...... mitte mõhkugi!
Jummel, kui kõva see karp on.
Siis tekkis juba hasart. Võtsin pehme penoplasti alla ja surusin kindlalt, mitte liiga tugevalt..... ja hakkaski pisitasa auk tekkima.
Lõpuks, siis, kui puuri ots oli juba puurimisest kuum, tekkis auk.

Teisega sain ka hakkama, siis vahetasin puuri suurema vastu ja uuesti, et saaks selle kribu augu suuremaks.

Uskumatu, kui raske on teokarpidesse auke teha.

valmis said siis sellised korjekarbid.
toekad, aga huvitavad

Mõtlesin just, et suvilast saaks kindlasti tuhat kohaliku tähtsusega teokarpi, aga ma pole kindel, kas ma tahan neid puhastada.

Cha-cha kee.

Tegemist siis plastikhelmestega
Kerge, kenasti sahisev ja paganama tüütu oli teha :P Pikendusketile, igas lülis 2 helmest. Nende kinnitamine polnud enam miskit hullu, vaid see eelnev traatimine ....


Sama soojaga sai ka eelpainutatud keele asju lükitud. Nüüd vaatan pildilt, et sinised saan mõnuga lahti võtta ja uuesti lükkida.



Ongi huvitavam, mulle see suurte mummudega sinine ei meeldigi.
Eelpainutatud käevõru jupikesed sain ühest armsast Helmetoast kingitusena kaasa.

Tänu sellele tuligi hoogne tahtmine neile terakesi lükkida.

Kivim.

Tellisin ühel ajal endale Ehtelaekast ripatsiraami kameele.
Ega mul kameed polnud, seda mis oleks sobinud. Aga alus ju kena.
Seega , kui pole seda, mis sinna sisse on ette nähtud, siis tuleb teha asi ja sinna sobitada, nagu see peakski seal olema.

Seega sündis uus kivim, õhuke liistakas, mille nimi on Drexiit.

Pilte nüüd siin pakkuda päikeses ja varjus ja lähemalt ja kaugemalt.

Kivimi, kui sellise koositeks on polümersavi ja sellise mustrilahendusega ainueksemplar .

ÖÖ kee

Mõelda, kui ülekohtune, nii ilus väljend....
igas muus keeles (mida ma tean) on sõna ikka kena, meil lihtsalt Öö !
Aga see-eest lühike ja mitte alati kõigil kenasti väljaöeldav.

Öö-kee on päeval valge. Tagasihoidlikult lükitud valkjad helmed ja klaashelmed. Selline lihtne.



Ja "ööd on mustad" :P, ei ole niiväga, kui kaelas on isklikvalgusallikas.

Pimedad ööd on tulekul . Kuna see kee rändas minema lausa lükkimis-soojalt, siis rohkem jäädvustusi mul polegi. Loodetavasti teenib ta oma uut perenaist kenasti :)

Lisan, et täna suvilas, oli küll nii, et kui autouksed lahti tegime lendas mustmiljon sääske kohale, karjudes, mitte enam pinisedes, .. verd, verd, verd !
ja ega enam kohta ei otsitud, Nokk (või mis see neil on) maandus enne otsesihikuga, siis panderdas need koivad järele sobivasse asendisse.
Üritasime neid tõrjevahenditega eemale ajada, aga ega see neile suht ei mõjunud, kui, siis vaid alguses. Edasi oli neil vist nohu ja seda jubedat sääsetõrjelõhna ei tundnud.

Huvitav, linnas on neid mõni. Tõsi, mul kahel aknal pole veel võrkraami ette tõsetud, ja rõdu-uks on pärani, siis kohtab toas vast ühte sääske õhtu jooksul.

Ja just tuli ahjust rabarberikook :) Mõnus!

Punane ja must

Ilusad värvid.
nii eraldi, kui ka koos. Eriti punane :)

Sai miski koostellimusega tellitud akrüülhelmeid, et noh 100 gr. Muidugi oli mul ettekujutus, palju on 100 grammis KLAAShelmeid, aga mul polnud õrna aimugi, kui PALJU on neid kergeid helmeid....

Eks tuleb nende kogust siis vähenada.
Kaelakee on pikk. Läheb vabalt visates üle pea.
Kahest topeltpaelast koosnev.


Kõrvakate juures on ka kasutatud ammu unustatud vana asja, seda paelakrookimist.
Varem tehtud asju olen ka üle korrastanud. Lihtsalt ei taibanud, et hargnevad otsad võiks mittehargnevaks teha.



Ja siia otsa ka veel lihtsalt sinised.


Punase musta kaitseks võib öelda, et tegelikult on lahedam :P

Pross pimeduses.

Pross mille tegin, on päevavalgel täiesti valge. Säravamaks elemendiks on läbipaistev kaunistuskivike, millel AB läige.

Paks vilt on kahekordne, Taha kinnitatud prossinõel.


Servad said kenasti (?) tihedalt üle tikitud. (ma usun, et päris kenasti)


Sedasi päevavalges on tõega, täiesti tavaline. ja liiga läbipaistev.
Pimedas palju värskema väljanägemisega
värske = roheka jumega.
Natuke pimedas on selline hele-hele..

Ja päris pimedas...

Tegelikult on päris vahva, aga noh, mina arvan ikka, et päris vahva .

Ja enamus siis läbipaistvad helmed, mõni üksik erkasm terakene ka sees, et päevavalges natukegi midagi paistaks.
Niit siis muidugi pimedas helendav.
Niidi ostusoovi korral pöörduge Rena poole.

Võrud

Mitte, kui Võru linn mitmuses, vaid see võru mis pannakse enamasti käele, aga võib ka, kui mahub, siis kaela.

Eile oli Paides Mailaat. Võiks öelda, et suht väike, aga müük oli päris kena. Ei saa kurta.
Üks proua küsis kaelas käivat laia võru, mis pidavat kaelakortsud ära peitma. Muidugi mul polnud miskit sellist pakkuda.
Järelikult ..... peab miskit katsetama.

Täna , enne suvilasse minekut, haarasin mõne vidina kaasa, ja kuna seal niikuinii sadas, siis istusin sauna suure valge akna all ja nokitsesin.
Tuppa ma ei trüginud, kuna verandal käis autovelgede puhastamine- värvimine- lakkimine ja muud sellised autorõõmud.

Kaelakee-võru juures sai siis kasutatud akrüül latakaid, ja samas stiilis tilku. Miskil ajal olin samasse kotti visanud sobivad seemnekad. Õnneks, muidu oleks suvilas taibanud, et ma ei saa ikkagi võru teha, sest vahele pole miskit panna. Ju oli mul kunagi juba plaan neist miskit meisterdada, aga.... noo..jaah :P

Sai mitu korda helmed maha aetud ja teistmoodi tagasi lükitud. Lõpuks olen esimese sellise kaelavõruga päris rahul.
Kui ausalt üles tunnistada, siis sorisin oma vanas blogis, et kuskil ju peab olema.. Peab, kuigi , kuna pilte sai netti ka sinna üles laotud, kus nende säilivust ei tagatud, siis on paljud pildid vana blogi alguspostitustest plehku pannud.
Siiski, see, mida vajasin oli alles. Märts 2007 kui tegin samasuguseid käevõrusid. Tegelikult ma ei mäleta, kas ma olen neid veel juurde teinud, või mitte...

Seega, kui kaelakee sai valmis, tegin ka käele midagi. Peenema ja teistmoodi kinnituse jätsin ka. Sellele kinnitusele ma kohe ei mõelnud, see avatud lõpetus tuli töö käigus.

Seega, kui kaks asja oli valmis, ja vihma ikka tibas, siis ma pidin veel miskit tegema. Sortisin Türi korterist toodud ajalehtede kasti ja ... HOO! seal oli 1928 aasta märts, aprill, mai, juuni, juuli, Taluperenaiste numbrid. Pisut väsinud olekus, aga täiesti kasutatavad. Ka mustrilehed. Mustrilehed on küll üliõrnad, ma veel ei tea, kuis ma murdekohti toestan, et need kas skännerist või koopiamasinast läbi lasta. Vägev, ma ütlen!

Kuna vihm oli ikka ja verandal tegutseti ikka, autojuppide kallal, siis kasutasin veidi aega ja olemasolevaid materjale, nind valmistasin lihtsalt üle pea visatava kaelakee.
Kuna ma peenema traadi juures, ja kuidagi toekamate helmeste (siiki nad on ülikerged) juures pelgan avatavaid aasasid, siis sai need ka kinnisteks krutitud.
Et on kevad ja et on oma aia rabarbereid, siis on rabarberikook kindel !

See siin on eilne kook, hommikuks oli kuidagi otsa saanud, täna tegin juba järgmise.
Karta on, et homnw õhtu läheb ka kooki tehes.

Kui helmesegu kott jääb näppu

Algab laadahooaeg. Igal laadal olen ka väikese karbikese sisse pannud igasugu ülejäänud helmepudinaid odavamasse müüki.
Täna siis otsisin taas neid, mis talvel juba selleks valmis pandud. Et mida on vähe, või neid, mille juures mõte tööle ei hakka ja samas seisavad ja seisavad ja ... nagunii kurvastavad ja nutavad oma pärlipisaraid, et peavad niimoodi kurvalt karbis lebama....

Sedasi asju kastis tõstes jäi näppu kinagi Karnaluksist ostetud hall segu. Kindlasti on seegi kott kaua aega ootel olnud. Ma ei mäleta, millal ma need ostsin, aga tegelikult pole ju ma kaua aega Karnaluksis käinudki.

Seekordne leid oli hall segu. Muidugi jäi palju-palju nendest veel oma aega ootama, aga pisikese osa võlusin kõrvarõnga konksukeste külge.

Seega siis hall alusetäis.
Hallidest ühispilti kokku pannes avastasin ka mängukõrvarõngad. Täringud.
Nende kohaks jäi....
all paremas nurgas ...
Pildistatud nüüd õhtul, viimaste loojuvate päikesekiirte valguses.

Lucite lillekesed

Juba päris ammu on Ehtelaekas plastik ja akrüülhelmeste seas Lucite lilled, kellukad, lehed jms. staff. Ma olen neid endale pisitasa tellinud, aga ei miskit tegemist pole ma sealjuures täheldanud.
Seetähendab minu tegemist lillekeste suhtes. Mõned õied olen kasutanud pärlinööride kaunistuseks, aga ei enamat. Tõstan aga muudkui...
Täna tõstsin enda ette, või siis enda kõrvale diivanile, et hakkan kaunistama ühte kaelakeed, aga tuli välja, nagu Minni ütles oma 28. aprilli postituses , et ükskõik, mida ma tegema hakkan, ikka tulevad välja kõrvarõngad. Mina teadsin küll, et mul on vaja nöör kaunistada, niigi juba miski 3 nädalat ootab..... Aga seekord läks kuidagi kähku, ja tulidki kõrvarõngad. Pärlinöör ootab....

Enam on mul valgeid õisi. Seekord lisandiks kullavärviline metall-toode


Kuna juba siis tangid soojad ja meestevägi polnud koju saabunud, siis lasksin pisut muid metallvidinaid ka käiku.
Paar asja tegin veel, aga nende pildistamisega ma hetkel ise ei tegele, sest miks, kui muidu heade ja väga huvitavate fotode tegija koju saabus.
Loodetavasti on tal mahti mõni pilt valmis võluda.

Täna

Mulle kingiti täna märk
Pisike, 2,5 sm läbimõõdus, aga väga kena.


Imeline, eksju!


Pikka aega on minult soovitud sinist järjehoidjat. Uskumatu, kuidas võtab aega nelja! appike, - nelja liithelme tegemine. Varem viskasin ikka 15-20 tk ühe "soojaga"

Tumesiniste lihvitud helmestega on paganama nirud lood, Mida pole seda pole. Õiges suuruses siis. Valisin need tumesinised, mis olid, aga pisemaid tumesiniseid ei ole. Lisasin siis hoopis läbipaistvad.


Teiseks tegin heleda, veesinise. Panin selle lillelise sabakese otsa. Ega mul neid suuremaid sabasid niiväga enam ole. Asjad saavad otsa. Õnneks. Ongi neid liiga palju soetatud.

Kasutusel seega 6 mm suurem helmes, 4 mm väiksem. Kaunistuses on 9/0 helmes see suurem, seal keskel. Väiksemad on 15/0 suuruses, või siis väiksuses


Üksikpildile tahaks asja ka saada, aga kuidagi kribu jääb.


Nüüd jääb mul veel loota, et üks neist sobib. Uuesti tegemiseks mul tumedaid ikka veel on, aga läbipaistvate asemele peaks siis miskit muud aretama.

Pisiasju teen

Kuigi ma otsin jätkuvalt hulkuma läinud käsitöötahest, siis veidi ma ikka miskit teen, et seda tahet tagasi meelitada.
Noh sellist, mitte suurt, mitte kindlat, aga seda, mida nii pisitasa annab nokkida,

Kunagi ammu tegin punase paela , ja siis musta olen ka teinud.... ning mingi kirju oli ka.
Need olid tehtud siidinöörile, mida oli algselt 2m

Seekord võtsin siis kaht tooni paela , kumbagi 2,5 m ja alles jäi ainult tibakene, mis otstest juba pintsliks kiskus.
Oleks ma siis veidi paela ostas mõelnud, et lillasid pärlitoone mul kodus just eriti lahkelt pole...
No kes siis käsitööpoes mõtleb, eksju!
Käsitööpoes EI mõelda, tavaliselt!

Aga oligi vahva, kodus sobrasin igasugu karpides ja niimoodi punt pundi haaval see kasvas.

Tegelikult oli mul ka kogu selle jandi juures veel üks mõte,
et aitab !! müün suure osa helmestaffi ära...

Aga.... see oleks vajanud sorteerimist. Sorteerimistahe on aga koos käsitöötegemise tahtega jooksu pannud. Seega ladusin karbid tagasi ja ... eks mõni teine päev vaatan ja mõtlen edasi.

Seekordne päris pael siis

helmepundid lähemalt
Otsatutsakad

Ja kaelas käib ta nagu sall, niimoodi või teistmoodi, reeglit pole. Kui kaela panna ei meeldi, võib ka edevalt pükste/seeliku vööaasadest läbi pista.



Lisaks tegin nüüd õhtul kahed kõrvarõngad. Telekat vaadates ja lootes, et äkki käsitöö tegemise meeleolu tuleb.

Kõrvakad siis nendele, kellele meeldib metall..

.... aga roosast ka loobuda ei raatsi
Käsitsi valmistatud helmestega.
ma ise neid helmeid ei tee, kuigi see oleks asi, mis huvitaks. Ma tegin traadipöörded küll ise siia otsa.


Ükspäev kingiti mulle poolik muna. Igavesti vahva ju .
Tegelikult pidi see olema kitsepiima seep. Kuju on igati märkimisväärne :)



Õmblemisega pole ma ikka midagi teinud. Kui homme on selline ilm, et suvilasse minna pole mõtet, siis ma võtan õmblemistöö vähemalt päevavalgele.

Must pross

Ideede väljamõtlemises pole ma tugev
Vähemalt mitte praegu, sellest ma juba kisasin siin

Vaatasin Marre prosse

Ma mõtlesin...., kuna käsitööpisik on kuskil hulkumas, ikka veel, siis nikitsen miskit pisikest. Näiteks prossi.
On olemas karp, kus sees igasugu üksikuid helmeid ja ka neid, mis miski töö jaoks välja otsitud, aga siis ikka kõrvale jäävad.
Kusjuures seal segukarbis on üllatavalt põnev sobrada.

Meie linnas pandi ju esmalt kinni Tiimari. Seega, kui miski käsitöövilt kodus oli, pidi sellestki rõõmu tundma. Ääretult kahju kauplusest. Siiski oli seal käsitööstaffi päris kenasti.
Siis muu pudi-padi pood Novalux, keeras meil ka ukse kinni. No häbematu tühjus. Novaluxis nüüd niipalju minu huvidele asju polnud, aga miskit hea leiutamisega sealt ikka sai.

Ainumases käsitöövidinat müüvas poes, Lipi-Lapi äris, aga vilditeemat pole veel esindatud.

Mingi asi mul kodus oli, pruun paks vildileht, kasutasin siis seda. Tegevushuvi asja proovimise vastu .... selle isegi kuidagi tekitasin... ja siis pole materjale.

Huvitav nikerdamine sai siiski, see prossiteema
Ja, et asi liiga ööpime poleks, siis kasutasin sisse veidi säravama läikega musti rombe. Mingit mustrit eio aretanud, lihtsalt läks, kuis läks.



Tagumisele pooelele tegin siis veidi ilusamat korrastust.
Ja ei tulnudki nii raske, kui kartsin. Kinnitus ülaäärel ei lase ka prossil lonti vajuda.

Hetkel on meil siin ilm ilus. Või noh, mis ilus nüüd, aga vähemalt ei saja. Tuulab küll.
Miski 2 tundi tagasi sättisime, et kalmistul käia. Olin varunud mõned võõrasemapotid ja need vajasid sinna istutamist. Sinna sõites tabas meid suurem vihmahoog, mõtlesin juba, et peame autos suurema vihmahoo ajal istuma, aga seekord oli vihm lühiajaline.

Talvejooksul oli kivi täiesti sopaseks peksnud, või siis varakevadel. Aknapesuvedelik võtis nii sopa, kui ka sambla tärkava imeõhukese niidistiku lahti. Tugeva küürimisharjaga üle ja saigi puhtaks. Kiviks on mei selline punakas põllukivi. Nimi välja tahutud. Tehtud juba 14 aastat tagasi, siis tehti kiviraiumist. Nüüd vajan teise nime väljatagumist. Kohalik kiviraidur , või siis hauakividega tegelev teenindus teeb kive hoopis teise tehnikaga, ehk siis söövitusega. Vaja oleks hoopis tehnikaga raidur kohale kutsuda, kivi justkui aluselt lahti ei kanguta ja minema ei vii....

Vihm tibas ikka veel tasakene. Limpsipudelitäiest veest aitas kenasti ka loputamiseks. Vedasime ära kaks suuremat prügikotitäit lehti. Ma ei tea, kuskohast oli meil sinna tekkinud suur lehekuhi. Lihtsalt oli.