laupäev, 2. märts 2013

Ämblikud.

Ämblikud...
Kunagi mingi aeg sain vastastikusest pakist ämbliku. Pärlitest, traadiga. pisikese.
Seisis, või et õigem oleks - lamas - riiulil, kaasi taga. Tehnika, kuidas see teine oli tehtud, oli hoopis midagi muud.... See lamab ikka seal, sest prossinõela pole sellele veel kinnitanud.
Aga, kuna ämblikud on väga head loomad, siis alustasin aretamist...
 UHH, peaks ütlema, et need 8 koiba ühe eluka juures läksid ikka tõega pidevalt sassi, keerdu ja teineteisega sõlme.  Kergemaks läks kui suutsin selle jalgadekülluse kuidagi fikseerida.
Esmalt tegin kolm tk.


Peale nende kokkupanekut ajasin kuumliimi kuumaks ja arvasin, et on liimin neile selle prossinõela kõhu alla... no ei, esmat oli päris nagu kenasti, siis alustasin nendega "loomkatseid", ehk siis väntsutasin, keerasin-väänasin, kiskusin prossinõela ja.....

siis see juhtuski !! prossinõel laskis prossist lahti-  seega pidin kuidagi teisiti selle nõela kõhu alla sehkendama.

(Ühel prossil on veel liimiga prossinõel. lihtsalt läbis piisavad katsed ja kakkumised... nõel aga prossi külest lahti ei tulnud.)
Valmistasin uue nõela, kohe algusest peale uue, et mitte lasta end segada juba peaagu valmis asjast,
siis uus oli selline - pealt, alt, vasakult ja paremalt..


Ja saigi edasi tegutsemine ette võetud. Värvikirev ja lõbus. Traat teadagi on terav just siis, kui ei oska seda temalt oodatagi. Igatahes on mul praegu üks näpp valus-- et see traat ka nii siuhti näpu sisse end suudab torgata.

 Selline värvikirev seltskond :)
Suurenenud loomapark.

















1 kommentaar:

  1. Ämblikud lumes ja ämblikud toas ... väga armsad ämblikud ... mulle meeldivad kohe päris tõsiselt !

    VastaKustuta