Pühapäev loomaaias.

Täiesti juhuslikult tekkis sõit Tallinna, pühapäeval. Mul miskit otsest ideed polnud, aga Loomaaeda tahtsin jõuda küll. On aastaid Kaameratest loomi jälgitud, aga loomaaias käisin viimati.... no vabalt 21( 22) aastat tagasi, Kroon polnud veel meile saabunud...

Ja nüüd siis, kui mul on aastane vabapääse loomaaeda soetatud, oli pileti hind sel päeval 1€

Rahvast oli palju

 Sissepääsu juures oli pikk järjekord , millest ma tõega mööda marssisin - priipääsmega.

Millised vahvad õielised ilupuud.

 Põhjapõdrad suurel välialal, kohe sissepääsu juures

 palav.
Loomad olid unes ja lääbakil, kes väljas, kes peidus

 Igasugu sarvilised aga kepsutasid ringi ja olid siiralt õnnelikud nii palju inimesi nähes

 Sead magasid

 Oi, mulle nii meeldib see rohelus selles pargis. Pildistasin igal hetkel, kui trehvas vähe inimtühjem moment olema.

 Hüljestel oli mõnus, kukerpallitasid ja liuglesid liiga kiiresti, et kenasti pildile saada

 Selliseid pikakõrvalisi oli mitmeid, Kõigil pea aia vahel väljas, ja olid mõnuga lubama, et keegi nende otsaesist sügaks.
Maas kasvavate võilillevare vastuvõtmine meeldis neile ka

 Taas üks sarvik- perekond ringi kepsutamas. No ei jää kõigi nende erinimi meelde..

 Kas mõni rohulible tuleb?

 Õnneks ei kohanud ühtegi inimest, kes oleks loomadele muud pakkunud, kui aia ees maas kavavaid rohutuuste.

Minisiga, kaks põrsast, ülejäänud, umbes 10 kokku liikusid kui molekulid, põrgates siia sinna kiiresti-kiiresti..

 Flamingod. Miks neid nii ilusateks peetakse ? roosa värvi pärast, ma ei leidnud neid niiväga seda imelist ilu....

 Šimpansid mõtlemas, kes lavatsi all, kes selle peal

 Kes kõrguses, puurondi otsas...

 Jälle imeilusad palmid. Veidi edasi hüljeste basseinist

 Troopikamaja esine. Kahjuks oli maja ise sel päeval suletud.

Lind, enam ei meenu, kes see oli....

 Rohelus

 Jääkaru.

 Mesinik, oli oma meega ja tarunäidisega oma tööd tutvustamas. Peopesal siis kiirsöögikoht.

 Ühes puuris magasid siis sellised "sabad" ühel pool..

..ja teisel pool

 Teel ninasarvikute juurde jäid teele sellised sarvikud.

 Ninasarvikupreili Kibibi

 Kibibi

 Ja ringi jooksmas Ninasarvikupoiss Kigoma

 Võttis sellised tuurid üles, et lausa tolmas

Oli ta küll kaua pelglik, aga nüüd on oma uue elukohaga juba harjunud.

 Elevandimajja sissepääsu ees olid minijõehobud.

 Kui minid nad olid, ei näinud. Vedelesid ainult vees.

 Lahedad loomad on Surikaadid . Eemal puu oksal

 Nähes, et ma pildistan, tuli ruttu kivile ja poseeris, liikumatult

 Siis oli hetk, kui miskit huvitavat oli laes...

 OO, sealgi keegi pildistas, kiirpilk vasakule

 Ah, ei saanud?
No ma poseerin siis uuesti !

 Oi!
Sa pildistad veel, ma olen nüüd siis korralikult edasi.











Maod.....

 Kilbu

 Kuhi madu

 Punases valguses soojenemas...

 Teine kilbu

 Hiirepere...
Ma ei taha teada, kuidas nende populatsiooni ohjes hoitakse...
Või ehk nii siiski mitte ?

Suurem kausitäis laigulist maosuppi

Lakke ulatuv madu

 Väiksem ühevärviline mao supikauss

 Lumeleopardite elamu.
Kahjuks olid nad kuskil siseruumis palava päeva eest peidus

 Lumekate elamine

 Nende aia ees on selline armas vaatekoht, kus saab istuda ja oodata, kuni noored, Otto ja Miledi jalutama tulevad.

 Hüääniaia esine.
Hüääne ennast näha ei õnnestunud. Samas nad võisid kuskil olla, aed oli suur ja kõrge rohuga täis kasvanud.

 Huvitavad valged kellukakujulised lilled. Kogu põõsas oli minust pikem ja kellukas olid paksud nagu plastikust.

 Olin lõpuks jõudnud Amuuri leopardite elamise juurde. Oh neid kolme õekest on kaamerate abil jälgitud juba pea poolteist aastat.
kes see neist on? Akra, Vlada või Freya, ei tea...

 Kiired olid nad ka, tegin küll palju pilte, kuid fotole jäi vaid kas selg või saba..

 Ja aknaklaas peegeldas.

 Üks õeke ronimispuu otsas

 See peaks olema Vlada, tema teeb sellised pöördeid

 Pisuke mängulust oli ka, siis, kui jooksuks läks, polnud mõtet kaameraga sahmida, liiga kiired on.

 Enamus aeda on lagedaks joostud.
Sahhaliini kirburohi, mis mujal loomaaias lokkab, on siin üsna maatasa joostud.

Akrobaat ronimispuul

 Puhkehetk

 Tagumises elamises teeb papa Freddi oma käimisringe. Vanahärral on käsil igapäevane liikumine.

 Seal, tagumise klaasi taga ongi Amuuri leopardi koduaed.

 Linnud

 Ronk

 Ja imeliselt lõhnavad kellukad.

 Välimus ilus ja lõhn ka, aga kuskilt jäi meelde et need on mürgised, kui neid süüa.
Huvitav, miks peaks neid keegi sööma?

 Paksulehelised taimed

 Selline ilus laudtee

Jälle olen Troopikamaja juurde jõudnud

 Lõviemand magamas

 Ja taas need armsad minipalmid

 Tumedam hüljes puudevilus

 Väike loomalastetoa ilves

 Taas minisead

 Ja ilvesekutsikas oli hästi vilgas ja rõõmustas inimeste üle teispool akent. Trallis ja jooksis mööda aedikut

 Lõviproua tegi vahepeal päris kõva häält
Või oli see äkki härra? näha aga teda polnud

Teiste kasslastega ei vedanud, Olid peidus kuskil vilus. Rookassi avastasin hiljem kürgelt lavatsilt, aga ta oli nii vähe nähtav, et pildistada poleks niikuinii saanud

 Ja taas olen märkamatult jõudnud Amuurikate elamise juurde.

 Juba õhtupoole, ja inimesi jäi vähemaks, õhtu jahedamaks ja loomad erksamaks.

Mõnus roheline aed.

 

Olen väga rahul, et sellise loomaaia külastuse ette  võtsin. Mulle seal täiest meeldib. Ainult ei meeldinud see suur rahvahulk ja paljud röökivad lapsed, mitte niisama rõõmust kisavad vaid väsimusest röökivad ja tundus, et eesti keelt sel päeval kuulda oli suht eksootika...

Lähen sinna kindlasti veel, millal... ei tea praegu, selleaasta lõpuni on aastakaart olemas.

Augustikuusse jäänud tegemised.

Kui päris aus olla, siis osad asjad olid ikka ammu enne valmis, aga... viimistlust polnud.

Rättidest
Pruunikas..

 Roheline, lõng oli lühikese värvivahetusega, seega jäigi träpsuline. Pigem selline samblavärvi. Pilt on siin kuidagi heledam.

 Ja lilla-hall
Tegelikult ka tumedam, kui siin välja paistab

Kõigi sallide juurde käib ka samast lõngast pross-lill

Ja sai õmmeldud veel saledaid, mõne pliiatsi või heegelnõela pinaleid. Peangi endale tegema ühe veel natuke kitsama, et ei kaotaks kotipõhja pastakat ja heegelnõela. Ma olen suutnud vähemalt ühe 1,25 suuruses heegelnõela kaotada...

 Ja siis tegelesin natuke iluvidinatega
Mahelilla klaashelmes  ja läbipaistev akrüülhelmes

 Helesinine klaasripats ja antiik-kuld metallvidinad. Ripatsi sees on pööris ka antiik-kulla tooni.

 Kaks ühesugust sinist klaas-südant ja erinev teostus

 Suur antiikhõbedaga klaas romb

 Roosade kvartskillukestega (chips cherry quartz)

ripats.

Ripats koos sinivarvas-konnaga.

 Klaas-rist musta ja antiik-kullaga

 Lillakas-pruun leheke antiik-kullaga

 Helesinise keeruga läbipaistev süda

 Helesinine leheke

 Antiik-ääristusega klaas süda

 Käsitsi valmistatud helmed. Klaas kuldse triibuga.

 Ostetud internetist. Kirjelduses oli valged helmed...
Tegelikult sellise hallikad, vast mitte nii tugevalt hall, kui pilt näitab, aga ikka hall...

 Samast kohast käsitsi valmistatud helmed
Nagu rahvuslikud

Sinine helmes, tume(mustjas) sinine vahekriips ja
hõbedane(üsna hele) triip kõige peal.

ÖÖkullikõrvarõngad

Ja Üks kotike valmis ka, aga sellest paremat pilti pole, kuna viisin sellega asjad külla, ja jätsin selle perenaisele. Kotil jällegi kokku-krousitav äär .

Õmblemist natuke

Natuke sai masinaga vuristatud

Väiksemad õlakotid.
Mahutavad nii rahakoti, kui telefoni.
Lukuga. Sees vooder.

Teine sai selline märsilik
Kollane vooder sees, nöörkinnis, põhjaõmblus kandidtud.
Kaunistuseks pits ja puumummud

Ja sai ka natuke polümeersaviga keerutatud.
See roosa on Cernit, teised toonid Fimo. Peaks ütlema, et Cernitiga ma enam asju ei tee.
Muidugi , oleneb, kuidas ja mida teha. Minul ei lasknud Cerniti swirle  pärast puurida, pudistas kilde välja. Ei Fimo, ega Sculpey seda pole kunagi teinud. No mul esimene puurimine ka Cernitile

Lakkisin poolmati lakiga, et helmed ei määrduks.

Soe ilm on mõnus, ehk siis olles ise varjus. Päikese käes ei meeldi mulle olla, ma muutun siis villiliseks, aga varjus ja pisukese tuuleõhuga on mõnus

Üks ostukott.

Sai kunagi, kevadel vist... ühe hea tuttavaga koos ostetud  ribakesed kangast. Paide Lipi-Lapist.
Valisime ühe riide kotile, aga kokkuveetava kinnituse erinevat värvi. See kinnitus varjab kaupa võõra pilgu eest ja samas kaitseb vihma ja lume sissesadamist.

Täna siis tuli jutuks, kui kaugel kott on. Täiesti täpselt teadsin- kapis. Just ükspäev tõstsin neid kangaid

Kui täna koju sain siis umbes 2 minuti pärast algas kohutav sadu + äike ja mürin. Isegi kass istus esikus, seal oli kõige hämaram. No aga mis sa ikka äikesega teed, eksju - õmbled.
Arvuti ruuteri kiskusin seinast, noh, et ei oleks üllatusi äikese poolt, aga õmblusmasin,... see oli sabapidi ikka seinas alles. Ja nii siis saigi õmmeldud.
Kott paras poeskäiguks
Kangas kortsuline impregneer (?)
või midagi sellelähedast, kileline ja kortsus.

Kuna overlokkmasin on ikka veel poes, siis kantisin siseõmblused puhtaks ja ülal asuva krouss-osa peitsin tagasikeeratava ääre alla.

Noh selline siis saigi :)

 

Särtsakas ja rõõmus.

Hästi.

Kui õmmelda, siis ikka hästi.
Ja hästi, no hea, et niigi läks. Nõel läbis küüneotsa, mitte sõrme. Peale seda arvas heaks pooleks minna, kuna niikuinii toimus nõelas miski paindumine.

Seega ikka hästi ju ei mingeid kolme piiska verd :P

Kolm kosmeetikakotikest. Või vastavalt, mida keegi sinna panna tahab. Sees lisataskuid ei ole. Sik-sak pistega üle õmmeldud. Overlokk on ikka ju veel alles poes.
 Oranzil veel isevormitud pärlikesed tilpnemas :)

 Neli pinalit. Roosad, igaühel oma värvi kant. Valitud kangal esinevate värvide järgi.

Linane suvekotike, mahutab mobiili (ka suurema) ja rahakoti ja muud kibu kabu ka.
Nööriga kokkutõmmatav
Pikk sang
Ja tibake kaunistuspitsi esiküljel
Lisataskuid pole. Põhjaõmblus kanditud.

Kontoll oli ka kohal.