Kõrvarõngakollektsioon.

Haige olla on paha. palavikus on veel närum olla. Kududa ei saa, sest kudurida on pikk ja reakudumise vahepeal aevastada ja vardad-lõng peos taskuräti järgi kahmata- see pole just meeldiv....

Palavikuga tulevad mõnikord head ideed, mõnikord.
Seekord tuli idee, aga ainult üks. Edasi oli mõttetöö kinni kiilunud ja oleks mõtetelugemis masin kõrval igavusest vilisema hakanud.
Üks mõte oli aga edukas. tegin palju ühenäolisi asju.

Topin siia siis need mida pildistatud sai.
Hõbedatoonilised kroonlühtrid

Mõned said kullatoonilised












Ja enamus, millest ka alustasin, on antiikvasksed.

Ja siis juba nädalajagu varem tehtud vidinad. Olid siin laual pildistamiootel, eks siis sai needkui pildile võetud.
Kunagi väga-väga ammu sain kuskilt segupakist 6 sellist helmest. Veeretanud olen neid niiöelda mitmeid-mitmeid aastaid. Asjaks said nad alles nüüd.

 Ja lihtsalt ammu-ammu tuntud kobara kõrvarõngad.

Teokarbitükkide segust välja sorteeritud.

Tensha helmeste kasutus:

  Ja igasuguseid, mis sai veel tehtud

Mulle saabus ükspäev ajakiri 365 Earrings.
Leian , et ma suudan teha meeldivamaid. (ise arvan nii)
Selles õpikus/ajakirjas on mitmed niiöelda traadiga üle mässitud-pusserdatud veidrad riputised.

Mahutan siia ka grupipildi :D, koos vaadata ikka mugavam

Rohelised kevadkõrvarõngad

Sellised samblarohelised, nagu metsaalune...

Preesid

Joonistasin kaks mustrit. Muhu seelikutriibustiku ainetel.

Ühte neist jõudsin ka tikkida.

 Risti suurus 2mm. Tikand  läbimõõduga 10 cm

Masintikkimis mustrifailid saadaval
Tikkimsfailide lehel

Karpe

Karpe ma vahel teen. Lihtsalt tuleb tahtmine.
Mitmel korral  on nii, et lõikan karbitükid välja, nii umbes 4-5 karbile ja siis on käsi valus ja tuhin üle. pakin tükid karbihaaval kokku ja jäävad ootele, vähemalt päevaks.

Vahel on ka see, et teen kohe lõpuni. Kui just lõikamisest käsi ei väsi. Mulle meeldib vaadata küll neid pealt kaunistusest kobrutavaid karbikesi, aga ise teen selliseid rahulikumaid.

Seekord siis kaks kevadrõõmsat karbikest Suurus 14 x 15 x 4 cm.

Õmblusmasinaga...

Õmblesin natuke.
Olin täiesti unustanud KUI libe see riie on, ja kui veel sinna vatiinilaadse tugevuse ka korraga külge haakisin siis... oh, see pole kerge...

Valmis siiski tegin. Poolik asi on veel ebameeldivam, kui mitte hästi õnnestunud toode.

 Pitsiriba kinnitasin ette, et varjata viltuvajunud tikkerida, mis hoiab vatiini paigal

 Nii kipakas tegelikult pole. Toppisin täiteks saunalina ja see vajus kotisn lössi.

 Otsavaade
















Selline, mitte eriti suur, aga eeldatavasti mahukas. Näiteks kudumistööle.

Veel sai mõni aeg tagasi joonistatud tikkimismuster
Uus asi vajas kohe katsetamist

 Rohelisel tillukesel pluusil. Nagu hiljem kuulsin, oleks pidanud tikandit kraeäärest mõne cm ulatuses allapoole nihutama...

 Aga pluusike pisike, 80 cm pikkusele. kartsin, et siis oleks pilt nabani. Roosa sai natuke liiga tume, kontuurjoon ei tule niiväga esile.

Lähivõte

Tikandi suurus 10x10 cm.

Tikandit saab ka endale, nii tikkimiseks, kui ka failina.
Mingil ajal ikka ilmub ta Tikkimisfailide kausta

Ämblikud.

Ämblikud...
Kunagi mingi aeg sain vastastikusest pakist ämbliku. Pärlitest, traadiga. pisikese.
Seisis, või et õigem oleks - lamas - riiulil, kaasi taga. Tehnika, kuidas see teine oli tehtud, oli hoopis midagi muud.... See lamab ikka seal, sest prossinõela pole sellele veel kinnitanud.
Aga, kuna ämblikud on väga head loomad, siis alustasin aretamist...
 UHH, peaks ütlema, et need 8 koiba ühe eluka juures läksid ikka tõega pidevalt sassi, keerdu ja teineteisega sõlme.  Kergemaks läks kui suutsin selle jalgadekülluse kuidagi fikseerida.
Esmalt tegin kolm tk.

Peale nende kokkupanekut ajasin kuumliimi kuumaks ja arvasin, et on liimin neile selle prossinõela kõhu alla... no ei, esmat oli päris nagu kenasti, siis alustasin nendega "loomkatseid", ehk siis väntsutasin, keerasin-väänasin, kiskusin prossinõela ja.....

siis see juhtuski !! prossinõel laskis prossist lahti-  seega pidin kuidagi teisiti selle nõela kõhu alla sehkendama.

(Ühel prossil on veel liimiga prossinõel. lihtsalt läbis piisavad katsed ja kakkumised... nõel aga prossi külest lahti ei tulnud.)
Valmistasin uue nõela, kohe algusest peale uue, et mitte lasta end segada juba peaagu valmis asjast,
siis uus oli selline - pealt, alt, vasakult ja paremalt..

 

Ja saigi edasi tegutsemine ette võetud. Värvikirev ja lõbus. Traat teadagi on terav just siis, kui ei oska seda temalt oodatagi. Igatahes on mul praegu üks näpp valus-- et see traat ka nii siuhti näpu sisse end suudab torgata.

 Selline värvikirev seltskond :)
Suurenenud loomapark.