Pitsipäevast ja muidu tegemistest

 Augusti alguses toimus Haapsalus pitsipäev. Olengi selle kajastamisega nii kaua viivitanud. Ma ise eriti pitsi kuduja ei ole, -ma mõtlen et ei tee just nende varrastega niidist ämblikuvõrku :P
Aga muidu oli seal ilus. Nägi palju tuttavaid. Väga meeldiv pühapäev
Esmalt jalutasime Sallimuuseumi, mis tegelikult oli üks väike toake, ja millel oli tool risti ette tõstetud, seega pildistasin vaid ukselt.

 Muuseumimajakese koridoris oli mitmeid lapitekke ja katteid näitamiseks üles riputatud, kõiki muidugi ei jaksanud pildistada.

 Edasi astusime sisse kohaliku käsitööpoekese ruumidesse.
Esemeid-asju oli palju-palju

Ja õige varsti kuulutatigi Promenaadil välja kudumisvõistlus. Aega oli 2 tundi ja etteantud nupuline mustrileht.
Mina ei osalenud, sest see pole minu ala :)

Ilm ise oli imeilus, selle kahe tunni jooksul jalutasime sealpool linnaosas. Pilved olid suured ja mürakad, aga ilmaga vedas. Vihmapilved läksid mööda, isegi päike ei kadunud hetkekski.

 Luigepere oli ennat kaldale peesitama sättinud, Möödujad neid ei seganud. Võimalik, et papa-mamma jälgisid kõike , aga püsisid rahulikud ja lasksid pildistada

 Ise võtsin osa töötoast, mile nimi oli Sõlmpits. Pisuke kahtlus asjas oli, aga kuna ma ei teadnud et sõlmpits = meie mõistes, või siis enamuse teadvuses makrameega, siis käisin natuke sõlmimas.
Minu jups oli vaid 4 niidiga tihe põiming.
See pilt on juhendaja tegemiste seast

 Edasi jälgisin kudujaid. Helikese stiilinäide

 Ja juba asetatigi esimesi kudutükikesi kuivama.











Ilm oli ikka jätkuvalt imeline.

 Eemalt küll keeras pakse ja pimedaid pilvi..

Sama ilusalt nad meist mööda sõitsid, Ju ei tahtnud vihm ka ilusat päeva ära rikkuda.

 Ja suured tänud Aetile, kes meid ka pingil pildistas.

Vastu päikest otseloomulikult polnud hea seista....















Ja nüüd Käsitöised tegemised:

Üks üleni valge kaelakee jälle.
Suhteliselt lühike.













Ja oranzikate helmeste ja teokarbilaastude ja mõne kandilise litriga, no et ikka sätendaks .

Puiduhelmestest spiraalne kaelakee














Selline erksam, paduroosa kaelakee, isegi see pilt ei anna teavet, kui roosa ikkagi :P














Siin kuus siis nii helesinine, kui roosa. Erksad värvid

Ja helesinine siis selline.

 Ja nüüd siis peotäis heegeldisi, mis vahepeal lihtsalt valmis on saanud.
Sinine antennimüts

 Kirju kübarake, mille lõnga jäi nats üle poole meetri üle

 Siis sama kirju, aga pisut teisest lõngast

 Ja heleroheline. Sellele on plaan ka lilled peale teha, aga prossina, et kui tahetakse, siis on lillekesed, ja kui ei vaja, siis võtab ära. Aga need tulevad kunagi.... ühel ajal...

 Ja siia veel kahed kobarad. Neid roosasid kobaraid oli enne viimast laata 5 paari, nüüd on alles kaks.

Pikk postitus, aga juttu nagu polnudki..

Selle suve vaarikad

Vaarikad on sellel suvel juba valmis, aga suve ennast nagu veel pole.
loodetavasti hakkab ehk juuli lõpp - august kuidagi suvena ennast näitama.

 Septembris on ju juba sügis.....

Valgetest ja läbipaistvatest helmestest kee.
Niit valge hõbeniidiga, et ikka sädeleks :)












Asju on ikka nokitsetud. Näiteks heegeldasin mütsikese, aga kuna niit, millest tegin, oli veel krooniaegse hinnasildiga ja kuskil netipoes ma ka seda värvi ei kohta, siis....
on see müts jälle keras. No olgem ausad see sai natuke suur ka, seega siis oli tunduvalt kergem seda kerasse kerida
Ja pisut sai ka Tensha helmestega mängitud.

Ausalt üks paar ei ole Thensa, aga nad lihtsalt trügisid end sellele pildile.

                                                                                

 Ja vahepeal sai ka hea oldud. :)












Pildile sai püütud 1 peotäis helmeid, see mis toob silme ette aardekirstu sisu :D

Lõhnab hurmavalt...

Jasmiinipõõsas, või siis ebajasmiin. Mis vahelt, peaasi, et lõhnab

 Põõsas kasvab meil suvilas, maja taga vilus. Seega õitseb pisut pikemat, kõik õied ei lähe kohe prauhh korraga lahti.

 Vana basseini ääres, sellest on veel alles raam ja need kivid, õitseb midagi kollast.

Ja et kollast veelgi oleks on selle vana basseini sisse rajatud lillepeenras õitsemas suvinartsissid.
Esimest aastat sellised lilled, varem pole nendega tegelenud.

 Ikka ja alati imeilus rukkilill. Kui neid on palju, on ilus, samuti vaid see üks õieke.

 ja hooldamata naaberaias lokkab selline valgeõieline putk, Õisik on ju ilus. Ise on ta aga umbrohi naat.

See armas roosakaspunane roos õitseb meil suvila seina ääres. Kohe-kohe on ka tumepunane oma õit avamas.










Sügavalt tumesinine. Värv on tegelikult armsam.
Palju mul sellele komplektile helmeid läks, ma ei meenutagi

Lihtsalt tegin valmis kaelakeetoorik ja kõrvakad, aga just kärvõru käis kaks korda harutamisel. Ja siis jäi seisma...
Täna siis arvasin, et teen valmis. Võtsin karbist antiikvasksed otsad, traadi ja ehtenõelad. Sain valmis nii kee otsad kui pool käevõru, kui avastasin, et eelmised kõrvarõngad olin teinud hõbedaste ehtenõeltega
(siia käiks see pead vastu seina taguv smile)

Käekett siis ei saanud nii lopsakas, lugesin helmeid, ja sain ka kõrvarõngad Järele ei jäänud ühtegi ja ka hõbedaga tehtud ehet ei pidanud lahti nokkima.





Siis ka hõbedaste ehtenõeltega tehtud kõrvarõngaste pilt.
Välguga ja värv ka vale.

 See lillade piklike teokarbitükkidega on mul kordusehe. Ma olen seda kunagi, aastal 2010 juba teinud. Teokarbikilde on, ja et ma lillasid klaashelmeid mujale ei laristaks tegin enne kaelakeed valmis, Üks siis lühem, teine pikem.
Kõrval ka valikus kõrvarõngad, kes mida soovib.

Ja muidu olen ka traadiga laristades ringi käinud. Et mitte pilte liiga palju panna, kloppisin pildid kokku

 6 klaasripatsit kaelakeedeks vormunud
ja kaks käeketti

Ja palju kõrvarõngapaare
Praegu lugedes sain 25 paari sellel pildil
ja 11 paari ülemisel pildil